Kuigi võiks arvata, et infotehnoloogia- ja robootikahuvi on rohkem poiste rida, tõestas reedel peetud maakonna robootikapäev hoopis vastupidist.
Eelmisel reedel kogunes Laiuse põhikooli üle kaheksakümne robootikasõbra, et panna enda ehitatud ja programmeeritud masinad proovile robotsumo areenil, takistusrajal ning kiirendusvõistlusel. Siiski ei olnud Jõgevamaa robootikapäeva eesmärgiks välja selgitada parimad LEGO-roboti ehitajad ja programmeerijad, vaid veedeti üks tore päev koos teiste robootikahuvilistega. Et pakkuda põnevust, korraldati ka robootikavõistlusi, kuid neil puududusid tavavõistlustele omased karmid reeglid. Kui muidu peab robot sumoareenil ja takistusrajal iseseisvalt hakkama saama, siis seekord võisid robotiomanikud neid nutiseadme abil juhtida.
“Robootikavõistluste hooaeg on olnud pikk ja pingeline. Tahtsime teha lihtsalt ühe lõbusa päeva, kus robootikahuvilised saaksid koos käia. Auhinnad siin muidugi ei puudu, kuid karme reegleid me ei kehtesta. Siin võistlustel juhitakse roboteid nagu puldiautosid. Tavaliselt programmeeritakse iga robot enne võistlust vastavaid reegleid jälgima ning siis peab ta takistusrajal või sumoareenil juba iseseisvalt hakkama saama,” rääkis robootikapäeva korraldaja Rain Sirel, kellel oli osalejate suure arvu üle siiralt hea meel. Lisaks oma maakonna koolinoortele, oli kohale tuldud ka Tallinnast ja Tartust. Varasematel aastatel on sel sündmusel osalejate arv jäänud paarikümne ligi.
Parima sumoroboti ehitasid neiud
Huvitav oli näha, et väga paljud robootikahuvilised olid hoopiski tüdrukud, kes poistega sama agaralt roboteid kokku kruvisid ning neile programme peale laadisid. Robotsumol osalenud Põltsamaa ühisgümnaasiumi 8. klassi neiud rääkisid, et robootikahuvi tekkis neil koolis informaatikatunnis. Neiud andsid mõista, et kindlasti lasub osa “süüst” ka nende juhendajal Ats Teppanil, kes aine nii poiste kui ka tüdrukute jaoks piisavalt huvitavaks teeb.
Põltsamaa kooli neidude võistlusrobot seljatas vastased sumoringis vaid mõne sekundiga.
Tüdrukute sõnul võttis sumoroboti ehitamine ja programmeerimine neil aega umbes kolm tundi. “Sumoroboti juures on eriti tähtis selle korpus ning ka kaal. Kiirus ja manööverdamisvõime pole nii määrava tähtsusega,” selgitasid nad.
Robootikapisik poole aastaga
Voore põhikooli õpilane Liisa-Marie Paas tunnistas, et sai robootikapisiku külge vaid poole aastaga. “Koolis hakati robootikaringi tegema. Läksin ka kohale ning jäingi seal käima,” ütles ta. Liisa-Marie tunnistas, et vahel on roboti programmeerimine raske, aga samas nii huvitav, et ka pärast ebaõnnestumist tekib hasart panna robot oma tahtmise järgi tööle. Vahel kulub selleks tema sõnul mitu tundi.
Robootikapäeva korraldaja Rain Sirel nentis, et tüdrukud on vahel poistest agaramadki. “Hea on vaadata, et isegi teismeeas neiud suhtuvad robootikavõistlustesse täie tõsiduse ja hasardiga ning võistlevad poistega võrdselt,” märkis ta.
Vaimastvere ja Laiuse põhikoolis ning Rakke gümnaasiumis robootikaringi juhendav Rain Sirel võib lõppeva õppeaastaga äärmiselt rahul olla. Aprilli lõpus võitsid Rakke kooli kaks võistkonda vabariiklikul võistlusel “RoboMiku Lahing” esimese ja teise koha, möödunud aasta lõpus pärjati Rakke gümnaasium Robotexil aktiivseima kooli tiitliga.
EILI ARULA
