Jõgeval on kunstisuvi nii mõnelgi aastal alanud Jõgeva alevikust pärit kunstniku Robert Suvi näitusega. Nii oli see ka tänavu. Kaks nädalat tagasi kultuurikeskuse galeriis avatud maalinäitusele on Suvi välja pannud abstraktsete kompositsioonide sarja, mõned religioonist ja antiikmütoloogiast inspireeritud tööd ning maastikke ja portreid.
Robert Suvi aastatel 2012-2014 maalitud abstraktsete kompositsioonide sari on omamoodi kummardus vene kunstnikule Vassili Kandinskyle, kelle surmast möödub tänavu 70 aastat ning kes pisut rohkem kui sada aastat tagasi alustas katsetusi abstraktse kunsti vallas. Teda võib õigusega pidada üheks abstraktsionismi rajajaks. Suvi pole Kandinskyt jäljendanud, küll aga lähtunud tema põhimõtetest ning saanud neid järgides üpris omanäolise tulemuse.
Valik selle sarja töid oli möödunud sügisel väljas isegi Moskvas, kus Robert Suvi käis ka abstraktsionismiteemalist loengut pidamas. Hiljuti lisas kunstnik aga abstraktsesse sarja veel ühe töö (kompositsioon nr 4), mis inspireeritud Tartu vana kaubamaja lammutamisest ja selles hoones asunud Elmar Kitse sgrafiitotehnikas monumentaalmaali teisaldamisest. Tõsi, abstraktsete tööde puhul on igal vaatajal voli taiest omal viisil tõlgendada ja näha seal just seda, mida ta ise näha tahab.
Uus teema
Abstraktsed kompositsioonid on suhteliselt uus teema Robert Suvi loomingus, ent maalitud on need kindla käe ja hea maitsega. Ka piiblilugude ja legendide interpreteerimine laiendab Suvi maailjaampluaad. Piiblist tuntud Aadamat ja Eevat ning kadunud poega, samuti antiikajaloost ja –mütoloogiast tuntud Brutust ja Danaed on kunstnik kujutanud viisil, mida mõni vaataja võib-olla vastu ei võta, ent mis on paljudele kindlasti vägagi huvitav. Inimkehad on neil piltidel tugevasti stiliseeritud ning ebaloomulikes toonides, kahe silma asemel vaatab aga nägudelt vastu üks ja suur. Mõni kunstisõber olevat Robert Suvit süüdistanud ka selles, et ta nende mütoloogiaaineliste piltidega Picassot jäljendab, ent kunstnik kinnitas, et seda süüd tal pole: tema stiil on sootuks erinev. Ja peab ütlema, et valitud stiil sobib antud teemaga: see võimendab piibli- ja antiikmaailma lugudes varjul olevat dramatismi.
Näitusel on ka töid, mis maalitud Robert Suvi varasematelt näitustelt tuttavas laadis: üks Lõuna-Eesti maastik, üks Jõgeva linnavaade ning mõned portreed. Eriti paeluv on Jõgeva vaade, millel domineerib linna tuntuim hoone, Arnold Matteuse projekteeritud pangamaja. Taies on hea värvilahendusega ja kunstnik pole seda maalides liigselt detailidesse laskunud. Formaadilt võinuks see ehk suurem olla, ent “töötab” see ka sellisena, nagu on.
Portreedel kujutatud isikutest tunneb Jõgeva publik kindlasti ära Priit Saksingu, meie kunagise maavanema. Üks kaunis blond Liina-nimeline daam on kujutatud aga koos hobusega: ta on nimelt ratsutaja. Nii et näitust tasub minna vaatama ka hobusesõpradel.
“Ma olen kunsti elu jooksul väga palju näinud ja võin öelda, et Robert Suvil on väga omanäoline maalijakäekiri. Tema tööd tunneb teiste hulgast alati ära,” kinnitas Suvi ammune hea sõber Toomas Tank, Pallases õppinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud kunstniku Voldemar Tanki poeg.
Hea õpetaja
Näituse avamisel oli ka päris mitu Robert Suvi õpilast. Suvi ongi ise maalimise ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis tulevaste maastikuarhitektide õpetamise kõrvalt viimastel aastatel päris palju aega pühendanud täiskasvanud kunstiharrastajate juhendamisele – nii Tartus kui ka Jõgeva alevikus. Enne Robert Suvi enda näitust olidki Jõgeva kultuurikeskuse galeriis väljas tema Tartu õpilaste tööd.
“Robert ei suru meile kunagi oma stiili peale, vaid toob esile igaühe isikupära,” kinnitas tartlanna Tiiu Kreim, kes kunagi elanud ka Jõgeval. “Robert suudab inimestel, kes kunagi maalinud pole, ära võtta ka hirmu pintsli kättevõtmise ees, ning teha neist paari aastaga veendunud maalijad ja paremal juhul tõelised meistrid. Ta oskab anda asjalikke juhiseid kompositsioonivigade parandamiseks ning jagab nõu, missuguseid toone sisse tuua, kusjuures tema kirjeldused on nii täpsed, et saad kohe aru, missugust värvitooni ta mõtleb. Robertilt saadud kullatera väärtusega õpetustest koguneb lõpuks korralik teadmistepagas. Ta on alati rõhutanud, et kunstis peab eelkõige hing sees olema, kuidas see hing aga taieses väljendub, on igaühe käekirja küsimus.”
Robert Suvi maalinäitus jääb Jõgeva kultuurikeskuses avatuks 5. juulini.
i
RIINA MÄGI
