Eesti poliitiline eliit naudib küll tähesära, kui keegi kusagil Eestit taas turumajanduse musternäiteks toob, kuid tegelikult on riik eraomandist ja ettevõtlusest tüdinud. Nii konkureerib riik Eesti ettevõtjatega loodusvaradele, tööjõule ja tootmisvahenditele valdkondades, kus sel puudub igasugune õigustus, eriti suure ülekohtuna tunnevad seda metsaomanikud ja maainimesed.
Just erametsaomanike ja maainimeste taskust imeb riigikapitalist Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) igal aastal välja ligi 180 miljonit eurot. Ainuüksi Jõgevamaal võiks aastaringselt tööd ja leiba saada üle 200 talupere, kui õigustamatu riigimonopoli asemel majandaksid metsa eraomanikud.
Põllumaa andis riik pärast kolhoosikorra kokkukukkumist eraomandisse või erakasutajatele rendile, täna teenivad 17 000 majapidamist endale põlluharimisest kas põhielatist või leivakõrvast. Eesti talupidajad ja ettevõtjad harivad umbes miljonit hektarit põllumaad, müües igal aastal kokku ligi miljardi euro eest toodangut. Suuresti kodumaisel toodangul rajaneb ka meie 1,4 miljardilise aastakäibega toiduainetööstus. Põllumajandus annab tööd ja leiba ning põhjuse maal elada kümnetele tuhandetele Eesti peredele. Me ei kujuta ettegi, et poole põllumaast võiks enda kätte võtta supersovhoos või riiklik agrovalitsus. Me ju ei usu, et riik teab talunikust paremini, kuidas põldu harida. Kuid Eesti riigimetsas, mis on ju samuti meie ühiskonna ühine vara, aktsepteerime tänini sellist riigikapitalistlikku supersovhoosi nimega RMK.
Supersovhoos nimega RMK
Kui Eesti metsal enam krooni kattevara rolli polnud, anti 1,2 miljonit hektarit metsa mitte õiglase hinna eest eraomanikele või -rentnikele majandamiseks, vaid riigiettevõttele RMK. Ja seda täiesti tasuta. Üle poole Eesti metsast kuulub supersovhoosile, kes pole selle eest sentigi maksnud ja saab seetõttu teha Eesti erametsaomanikele dumpingut mitte ainult puidumaterjali turul, vaid ka maaturismis, taimla- ja seemnemajanduses, istikute kasvatamises ja kalakasvatuses. Seda kõike saaks ja tahaks teha erasektor, aga riik on majandusharu, mis pakuks aastaringselt tööd ja leiba tuhandetele taluperedele ja ettevõtjatele, ebaausa konkurentsiga eos närtsitanud.
RMK supersovhoosist üle jäänud miljon hektarit metsamaad jaguneb eraomanike vahel, aktiivses majandamises on sellest umbes pool, mis jaguneb 12 000 erametsaomaniku vahel. See teeb metsamaa keskmiseks suuruseks pisut alla 50 hektari omaniku kohta. 50hektariline metsalapp mõistlikku sissetulekut ja tulusat majandamist ei taga, ühe talupere aastaringseks äratoitmiseks on vaja majandada umbes 200 hektarit metsa.
Samal ajal teenis meie ühist loodusvara majandav supersovhoos RMK mullu 175 miljonit eurot müügitulu ja 43 miljonit eurot puhaskasumit. Meie poliitikud ei oska või ei soovi tänini aru saada, millise karuteene on maaelule ja maaettevõtlusele teinud nii suure ühise ressursi erakasutusest väljaviimine ja riigimonopoli kätte andmine. Valimiste eel räägitakse üksteise võidu maaelu väärtustamisest ja lubatakse üha uusi külakiikesid kellegi teise raha eest, olles samal ajal võtnud mitmelt tuhandelt perelt või ettevõttelt võimaluse maal, oma kodukohas ise endale mõistlikult elatist teenida. Need ei ole perekonnad, kes teevad täna maal midagi muud – need on perekonnad, kes on tänaseks Tallinnas või Soomes, sest nad on maalt välja söödud.
Metsamaa eraomanikele
Vabaerakond on parempoolne erakond ja me ei lollita maainimesi lubadustega külvata maaelule pealemaksmiseks veel rohkem teiste inimeste raha. Me oleme veendunud, et inimene, eriti maainimene, on nutikas ja ettevõtlik ning mõistlik ja tulus elu maal ei vaja niivõrd teiste inimeste raha ümberjagamist, vaid ausat võimaluste ümberjagamist. Vabaerakond annab RMK valduses oleva ja majandamisväärse metsamaa eraomanikele pikaajalisele rendile, et kohalikul taluperel või usinal ettevõtjal oleks kodukohas võimalik normaalselt tööd tehes head elatist teenida. Täpselt nagu põllumeestel või kalameestel, kes ilma riigimonopoli segamiseta Eesti ühistest loodusvaradest endale ja teistele tööd ja leiba loovad.
Riigimetsa kuni 300hektariliste talunditena kohalikele väikeettevõtetele, erametsaomanikele, talunikele ja rannakaluritele välja rentimine looks uut väikeomandit, uusi peremehi, pereettevõtlust (mis on kõige kriisikindlam ettevõtluse vorm maailmas!) ning Eestis oleks mitu tuhat taluperet rohkem, kes poleks osa maapiirkondade sotsiaalsest probleemist, vaid selle lahendusest. Meie arvutuste järgi annaksime niimoodi umbes 4000-5000 väikeettevõtjale üle Eesti püsiva põhjuse ja võimaluse korraldada oma elu ja äri maal.
Rendilepingul oleksid mõistagi tingimused, mis nõuavad metsa säästlikku, vastutustundlikku ja heaperemehelikku majandamist ja välistavad vastutustundetu ümberkäimise ühise loodusvaraga. RMKle jääks majanduslikust kasutusest väljas olevad keskkonnakaitse all metsad, nende kaitsmine ja loodushoid, aga ka avalikud teenused, nagu puhkealad, terviserajad, looduskeskused. Renditulu rahastakski RMK tehtavat loodushoidu ja avalikke teenuseid.
Tohutu raiskamine
Tulemusena saab palju paremasse seisukorda ka Eesti metsad. Suuromanikust supersovhoosi huvitab vaid mastaabiäri, metsamaterjali ahjuajamine Narva elektrijaamades. Seetõttu jäetakse metsa maha tohutus koguses puitu, mida sobiks näiteks hakkepuiduna koostootmisjaamades kasutada. Vaid peremehetundega omanik suudab metsa majandada nii, et seal midagi raisku ei läheks ja et metsas ei valitseks sovhoosi suhtumine.
Supersovhoos ei mõtle kunagi sellele, et koos piirkonna metsamajandajatega ühistulise saekaatri või puidutööstuse rajamine oleks ühtaegu mõistlikum ja ka piirkonnale kasulikum kui töötlemata ümarpalgi vedamine kaugele tööstusse. Vaid kohalik ja peremehetundega omanik on see, kes mõtleb igal hommikul ja õhtul, kuidas homme oma metsa targemalt ja tõhusamalt majandada kui täna.
Kui sa hindad elu maal, siis ära lepi riigikapitalismiga. Ära lepi jutupaunikutega, kes lubavad sulle järjest rohkem ilusat kellegi teise raha eest. Need lubajad peavad sind, maainimest, ullikeseks, keda kiigeplatsi- või seltsimajajutuga ära osta. Probleem pole mitte raha kuhjumises Tallinna, vaid võimaluste kuhjumises Tallinna. Sisukas elu saab kihada terves Eestis vaid siis, kui jagame ümber võimalused, anname väljaspool Tallinna-Tartut elavatele inimestele selle, mis õigusega neile kuulub – võimaluse ühist loodusvara majandades endale ise väärikalt elatist teenida.
KAUL NURM, Vabaerakonna esimees
