Kui keegi otsib Eesti Nokiat, siis võib see peituda just meie metsas. Oleme viie rikkaima Euroopa riigi hulgas, seda küll mitte oma majanduse, vaid metsadega. Rikkaks teeb meid varandus, mille on meile kogunud meie emad-isad, vanaemad-vanaisad. Seega oleks rumal hakata kallihinnalist elutööd mõtlematult laiali jagama.
Meie metsadega toimuvad praegu kummalised lood. Riik – metsa hea peremees – väidab, et metsa eest tuleb rohkem hoolitseda, sama ajal aga loobub kõigist arukatest ettepanekutest ja hoiatustest. Täna veel on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tugev riigimetsa majandaja, kelle halduses olevat metsa pole mõtet rentida, müümisest rääkimata. Lähiajal muutub peale RMK struktuuri, töötajate ja metskondade arvu ning röövraiete kasvu ka oht praegused riigi tulutoovad metsanduslikud ülesanded käest ära anda.
Muudatuste aluseks puuduvad analüüsid
Muudatuste vajadust põhjendatakse peamiselt kahe asjaoluga: RMK töö vähese efektiivsusega ja mõningate puudujääkidega metsakasvatustööde tegemisel. Efektiivsust mõõdetakse ühe töötaja kohta aastas raiutud puidu koguse võrdlemisel naaberriikidega. Samas on puidu varumine vaid üks RMK ülesannetest.
Puidust saadava kasumi ületähtsustamine on ohtlik tendents mitmekülgse metsakasutuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt. Sellekohase hoiatuse tegid Vabariigi Valitsusele ka Soome ja Rootsi looduskaitseühendused. Rõhutagem siinkohal, et reformi kavandajatel pole ette näidata ühtegi analüüsi või uuringut, mis õigustaks kavandatud reformi. Ajalehes Valgamaalane tunnistab RMK juhatuse liige Tarvo Uuetalu, et riskianalüüsi muudatuste kohta koostatud ei ole.
Pilootprojekti tulemus oli 28 miljoni krooni suurune kahju
Aasta esimese kolme kuu jooksul testiti uue töökorralduse aluseks olevat tööjaotust seitsmes Kirde-Eesti metskonnas. Antud projekt pidi olema eeldus reformide teostamiseks. Hiljem selgus aga, et pilootprojekt tehti meelepetteks, kuna pilootprojekti alguses otsustas RMK nõukogu struktuurimuudatused kinnitada.
Kuni tänaseni väidab RMK, et pilootprojekt õnnestus, kuid tegelikkus on teistsugune. Pilootprojekti raport näitab, et projektis osalenud metskonnad raiusid planeeritust vaid 60 protsenti, samal ajal oli teiste metskondade tulemuseks 80- protsendine täituvus.
Võttes aluseks pilootprojekti rakendamise tulemusena saamata jäänud tulu (28 miljonit krooni) ning eeldades, et ühe metsniku palgakulu on 20 000 krooni ja transpordikulu 10 000 krooni kuus, oleks saamata jäänud tuluga saanud kogu kvartaliks tööle rakendada ligi 300 metsnikku ehk peaaegu kõik RMK-s tööl olevad metsnikud. Seega ei ole RMK juhtkonna väide, et uus töökorraldus on efektiivsem, kuigi põhjendatud ning pilootprojekti tulemust ei saa pidada edukaks majandusmudeliks.
Uus metsaseadus tähendab sisuliselt sajanditevanuste metsamajandamise aluspõhimõtete muutmist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et metsamaa miinimumnõude kaotamine, raievanuste seadusest väljavõtmine ning müügi kooskõlastamise delegeerimine riigivara valitsejale (ministeerium st ministeeriumi ametnik, mitte enam minister), räägivad Skandinaavia puidutööstuste kasuks.</span>
RMK struktuurimuudatused toetavad seadusemuudatuste mõtet. Kui kahe-kolme aasta pärast tunnistab RMK oma võimetust tulla toime kõigi metsa majandamiseks vajalike töödega, siis on juba hilja. Protsess on pöördumatu ja erakapitali kaasamine muutub hädavajalikuks.
Riigimets on riiklikult oluline küsimus ja tema omanikuks on eesti rahvas. Meil on viimane aeg ennast omanikuna tunda ja nõuda vastuseid. Nõuda, et metsateadlasi ja keskkonnaorganisatsioone kuulda võetaks. Nõuda, et reformid peatataks ning alustataks arutelu. Mets on aastatuhandeid meid aidanud. Aitame nüüd meie metsa.
LAURI LÄÄNEMETS, kodanikuliikumise Päästkem Eesti Metsad juhatuse liige
