Möödunud neljapäeval avati Betti Alveri muuseumis Oleg Mellovi maalide näitus. Näituse autoril oli antud juhul haruldane võimalus riputada oma tööd üles enda kujundatud keskkonda: Oleg Mellov on Betti Alveri muuseumi sisekujunduse autor.
“Rääkisime sellest, et Oleg võiks siin oma näituse teha, juba siis, kui muuseumi ehitati. Nüüd, mil selle avamisest kaheksa ja pool aastat möödas, sai mõte lõpuks teoks,” ütles muuseumi juhataja Toomas Muru.
Oleg Mellov tõi Jõgeva publikule näha 12 sumi-e tehnikas tööd ja viis guašimaali. Sumi-e ehk suiboku on tušimaalitehnika, mille jaapanlased võtsid sajandeid tagasi üle Hiinast.
“See tehnika sobis minu paari-kolme aastakümne taguste vaimsete otsingutega,” sõnas Oleg Mellov. “Tõsi, algul polnud mul selle tehnika viljelemiseks õigeid vahendeid ega oskusi. Nüüd on juba kõike saada ning YouTube’ist võib leida tohutult videosid selles tehnikas tööde loomise kohta, aga siis polnud internet veel eriti levinud. Mulle oli tookord toeks ainult üks Hiinas välja antud kunstiraamat. Pärastpoole sain kasutada juba õiget paberit ning tušipulka ja tušikivi.”
Sumi-e tehnikas maalimise protsess on Oleg Mellovi sõnul väga kiire. See on tohutult tehniline ala ning sellega saab tegelda ainult väga pühendunud ja kannatlik inimene. Isegi see on oluline, mis suunas kunstnik joone tõmbab.
Vaimne tase
“Tehnikast üksi jääb siiski väheks. Palju olulisem on maalija vaimne tase. Ja selle näevad asjatundjad pilti vaadates kohe ära,” ütles Oleg Mellov. “Pildi maalimine on tegelikult nagu südame puistamine. Iga pilt peaks olema teistele inimestele rõõmuks, naudinguks.”
Jõgevale tõi Oleg Mellov kevadised sumi-e tehnikas pildid. Ent tal on ka sügisesi valminud viljade pilte. Mõnda pilti on kunstnik täiendanud lühikeste tekstidega.
“Ka hiina ja jaapani tušimaalidelt võib leida hieroglüüfe. Hiinlase jaoks ongi pildi ja hieroglüüfi maalimine üks ja sama asi. Hieroglüüfki on ju teatud mõttes pilt. Mina täiendasin oma pilte siiski tavaliste eestikeelsete tekstidega. Mine tea, võib-olla naeraksid hiinlased minu tööd täiega välja. Jaapanlased on neid siiski tunnustanud ja kaasa ostnud.”
Umbes seitse aastat tagasi lõpetas Oleg Mellov sumi-e tehnikas maalimise, sest see ei huvitanud teda enam. Viimasel ajal on ta viljelnud päris palju guašimaali. Nagu sumi-e, on ka see Eestis suhteliselt vähe viljeldav ala. Aga Mellovi meelest asjata: see pakub võimalusi, mida näiteks akrüül ja tempera ei paku.
1949. aastal sündinud Oleg Mellov lõpetas sisekujunduse alal kunstiinstituudi 1972. aastal. Kujutava kunsti maastikul peab ta end siiski rohkem autsaideriks. Mõnikord, eriti kevadel tunneb ta aga looduse kutset ja tõttab maalima.
Maastik avaneb
“Looduses maalides miski nagu avaneb järk-järgult, sa pääsed justkui nähtava sisse. Tõsi, iga kord seda ei juhtu. Mõnikord vaatad küll, et maastik on ilus, aga sellel pole sinuga suhet, see ei avane,” ütles Mellov.
Isikunäitusi on ta teinud 1994. aastast alates ning täpselt siis, kui tunneb, et tal on kogunenud piisav kogus töid, mida rahvale näidata. Kunsti kõrvalt on ta tegelnud aga ka luuletamisega. Midagi imelikku selles pole: Oleg Mellovi ema oli tuntud raamatuillustraator Siima Škop ja isa kirjanik Viktor Mellov, keda teatakse rohkem Andres Vanapa nime all.
Betti Alveri muuseum pole ainus muuseum, mille kujundamisel Oleg Mellov ametis on olnud. Ta on andnud näo ka Eesti spordimuuseumi põhiekspositsioonile ja mitmele sealsele ajutisele näitusele, samuti Eesti Juudi Muuseumi interjöörile ja ekspositsioonile. Veel on ta sisekujundajana kaasa teinud Alatskivi lossi restaureerimise teisel etapil. Nii mõnedki tema käe all valminud projektid, kaasa arvatud Jõgeva linnavolikogu istungitesaali renoveerimisprojekt, on esialgu ootele jäetud. Ent ehk saavad needki teoks.
“Muuseumi interjööri ja ekspositsiooni on minu meelest väga huvitav teha. Teen sellistel puhkudel tavaliselt ise ka järelevalvet, st jälgin ekspositsiooni valmimist kuni lõpuni välja,” ütles Oleg Mellov.
Näitus “Kevadine bukett. Oleg Mellovi maalid” jääb Betti Alveri muuseumis avatuks 13. juunini.
RIINA MÄGI
