Ringtee ei vii rappa

Jõgeva linna 2015. aasta eelarves on teede ehituseks planeeritud 554 000 eurot. Kõige ajamahukam ja kulukam projekt on Suure-Piiri-Puiestee ringristmiku ehitus, mis läheb eeldatavasti maksma 295 000 eurot. Selleks, et katta ringristmiku ning kümne kõnnitee ja tänava ehituseks vajalikud summad, kavandati linna eelarvesse laenu võtmine summas 335 000 eurot.

Laenu võtmine on linnavalitsuse läbimõeldud otsus. Leidsime, et selline pikaaegne investeering on loogiline ja mõttekas.  Ringristmiku tegelik maksumus selgub vähemhanke korras. Sarnaselt Rohu tänava mullusele projektile, on põhjust arvata, et laenu ei tarvitse täies mahus vaja minna. Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnevaid laenude tagasimakseid on kavandatud summas 344 160 eurot, mida on rohkem kui planeeritavat laenu. Linna laenukoormuse ületamist karta ei ole.

Täidame valijatele antud lubadust

Esmatähtsad on inimesed ning investeerimine nende turvalisse keskkonda. Ringristmiku rajamisega täidame valijate ees koalitsioonileppe lubadust ehitada Suure-Piiri-Puiestee ristmik ringliikluse abil turvaliseks. Turvaline ringristmik oli ka praeguste koalitsioonipartnerite valimislubadus. Ülekaalukas võit valimistel tõi meie ettepanekule heakskiidu.

Kaebusi antud ristmiku kohta pole küll väga palju olnud, samas on kohalike seas piirkond tuntud Bermuda kolmnurgana ehk ohtliku ja ettearvamatu ristmikuna, mis kinnitab probleemi lahendamise vajalikkust. Viimati on kodanikud pöördunud linnavalitsusse 2013. aasta sügisel ja möödunud aasta kevadel. Siis nõuti ristmiku ning jalakäijate teeületuse turvalisemaks muutmist. Kodanikud kurtsid, et jalakäijatel on tihti raske üle tee saada, sest liiklus on sageli päris tihe. Eriti raske on vaadata, kuidas väikesed lapsed üksi või emad mitme lapsega lihtsalt üle tee jooksevad, kui autod mõlemalt poolt lähenevad.

Liikluse rahustamine parandab turvalisust

Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse vanemliikluspolitseinik, komissar Kajar Pent on uurinud Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis Jõgeva liikluskorraldust, sealhulgas just nimetatud ristmikku, ja pakkunud lahendusi Jõgeva linnakeskkonna sõbralikumaks muutmiseks. 21-aastase töökogemusega politseiniku ja põlise Jõgeva elanikuna, kes elab Suure tänava ääres, annab mees isikliku ülevaate Jõgeva teede ja tänavate olukorrast ning murekohtadest. Pent kinnitab 2014. aasta liikluse rahustamise tehniliste vahendite analüüsis ringristmiku vajalikkust. Ta toob välja, et Suur, Piiri ja Puiestee tänav on Jõgeva linnas suure osatähtsusega tänavad, mida läbib igal päeval suur hulk sõidukeid. Tegemist on ristmikuga, kus igal tänaval on sõidukiirus 50 km/h, millest liikluspolitseiniku sõnul ei peeta alati kinni, kuid ringliiklus vähendaks sõidukiirust. Suurel tänaval asub ka bussipeatus ja ülekäigurada.

Pendi hinnangul on mõistlik rajada antud ristmiku asemele ringristmik, mille käigus lisanduvad sinna eraldussaared, samuti saab parandada tänavate valgustust ja ülekäiguradade ohutust. Ringristmiku ainukese puudusena võib välja tuua suurte veokite keerukama manööverdamise.

Raudtee ümbrus korda

Plaanis on korrastada ka raudtee ümbrust. Sealsete parklate ja kergliiklusteede korrastamiseks on vastav projekt olemas, sellega soovime taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondide meetmest “Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega”. Projekti eesmärk on ehitada Jõgeva raudteepeatuse ümbrusse Jaama ja Kesk tänava ning Mustvee maantee  äärde kergliiklusteed, jalgratta- ja autoparklad, tagades sel moel raudteetranspordi kasutajatele kvaliteetsema juurdepääsu peatusele nii jalgsi, jalgratta, bussi kui autoga.

Projekti peamiseks tegevuseks on seni puuduva kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamine raudteepeatusest umbes 1,2 kilomeetri raadiuses. Taotluste esitamise eeldatav tähtaeg on 2015. aasta kevad-suvi. Projekt on plaanis ellu viia 2016. aastal. Lisaks sellele oleme pidanud läbirääkimisi Eesti Raudteega, et leida võimalikke lahendusi raudtee turvaliseks ületamiseks.

i 

AARE OLGO, Jõgeva linnapea

blog comments powered by Disqus