Juba septembri esimesest päevast saati on meeles, et aastaaeg peagi vahetub, sest koolijütsidel algab uus tööaasta. Õnneks pole meil suures muutmistetuhinas siiski veel niikaugele jõutud, et lapsed juba keset sumedat lõikuskuud oma priipõlve lõpetama peaksid. Tõepoolest, tänavu olnuks lugu sel juhul üsna hull, sest just augustis jõudsid õiged rannailmad siiakanti.
Õues ja aias askeldajad ruttavad õhtupoolikuti päevavalguse hääbumisega võidu: vana pime kipub ikka väga vara pärale jõudma. Seepärast on ka helkurite kandmise aeg jälle käes.
Kui aga päike udu ja pilvede tagant välja pääseb, annab ta veel tublisti sooja. Ka ööd on viimasel ajal leebemad kui nii mõnelgi nädalal juunis ja juulis. Metsades, mis parajal määral vihma saanud, koguvad jõudu ja priskust hilised seened. Kas kuulete, kuidas riisikad sambla raginal tärkavad? Jõhvikadki on punased. Mis muud, kui korv kaasa – ja minek!
Homme ennelõunal saab suvest kalendri järgi sügis.
