Tänavu augustis tõusis meedia huviorbiiti Eesti aasta külaks valitud Põltsamaa valla Lustivere külade piirkond. Lustivere külaseltsi tegevust veab energiline Riina Paluoja, Lustivere põhikooli õpetaja ja õppealajuhataja. Pedagoogitööd hakkas ta aga omal ajal tegema alaealiste asjade komisjoni loal.
Kui Riina Paluojale 1971. aasta kevadel keskkooli lõputunnistus üle anti, oli tema soov asuda õppima mõnda kultuuritööga seotud eriala. Ta viis dokumendid sisse Tallinna Pedagoogilisse Instituuti näitejuhtimise erialale. Sinna võeti tol aastal vastu vaid viis õppurit, soovijaid oli aga umbes 60.
“Nii andeks näitleja ma ei olnud, et sellisest kadalipust läbi pääseda,” nentis ta. Nii tuli noorel õpihimulisel tagasi koju tulla.
Oma endisse kooli matemaatikaõpetajaks
Just sellel sügisel läks Lustivere koolist ära matemaatikaõpetaja. Tollane Lustivere kooli direktor Herbert Tigane tegi Riina külanõukogu esimehest isale ettepaneku, et Riina vanem õde Reet võiks hakata koolis matemaatikat õpetama. Riina õde õppis siis aga ülikoolis ja tal polnud selle kõrvalt võimalik õpetajaametisse asuda. Ei jäänudki koolijuhil muud üle, kui pöörduda sama ettepanekuga Riina poole.
Riinal polnud õpetajaks asumine niisama lihtne ja ta lubati pedagoogiametisse rajooni alaealiste asjade komisjoni loaga, sest oli keskkooli lõpetades alles 17 aastane.
“Olen nüüd tagantjärele sageli mõelnud, milliseid riske ja millist vastutust on saanud ikka elus enda kanda võtta. Olin ju õpetajana tööle hakates väga noor ja samas polnud mul ka vastavat haridust. Kõigele lisaks olin ma veel ka klassijuhataja. Omamoodi huvitav oli seegi, et minu enda endisest õpetajatest said ühtäkki minu kolleegid. Küllap mõtlesid siis tollased Lustivere kooli õpetajad ja lapsevanemadki, et mis õpetaja või kasvataja selline plika ka on,” meenutas praegune staažikas pedagoog.
Mõneks aastaks kodukandist eemale
Olles Lustiveres kaks aastat õpetajana töötanud, tuli Riina Paluojal mõni aasta kodukandist eemal olla. See jäi ka ainsaks võõrsil oldud perioodiks tema elus. Nimelt vajati siis Paide rajooni Väätsa kooli pioneerijuhti, kellena ta ka 1973. aasta sügisel tööle asus.
See töö Riinale ei sobinud ja juba poole aasta pärast, 1974. aasta veebruaris leidis ta uue töökoha Kurista Metsamajandi sekretärina. Kuristal tööl olles tutvus Riina oma tulevase abikaasa Ivariga. Sealselt Bolševiku kolhoosilt sai noor pere ka korteri.
Kuristal sündis Paluojade perre kaks poega. Esimene poeg Kristjan nägi ilmavalgust 1975. aasta märtsis, noorem poeg Indrek 1976. aasta veebruaris.
Lastepuhkusel olles andis Riina Paluoja matemaatikatunde ka Vaimastvere koolis ning asus Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppeosakonnas algklasside õpetajaks õppima.
“Laste ja töö kõrvalt õppimine polnud mõistagi lihtne ja selles osas oli mulle väga suureks toeks ning abiks minu abikaasa. Olen ikka öelnud, et pool minu diplomit kuulub mu abikaasale. Ülikoolis oli meil aga väga vahva kursus. Trehvasin seal heasse seltskonda, kuhu kuulus kolm saarlast. Koos minuga oli sõpruskonnas mandrilt pärit tudengeid kolm. Ootasime alati pikisilmi omavahelisi kokkusaamisi. Mäletan, kui saarlased tulid kodunt, kaasas suitsuangerjad ja -lestad. Mõtlesin siis iga kord, et mis meil, mandri inimestel, neile vastu pakkuda on. Tollaste kursusekaaslastega suhtlen tihedalt tänase päevani,” rääkis Riina Paluoja.
Viis kopikat ja siiras tänu liigutasid südant
Aastal 1978 kolis noor pere Vaimastverest Lustiverre. Asuti elama Riina vanematekoju, mis on nende koduks siiani. Kuuetoalises majas on ruumi piisavalt ja ka tööl oli nüüd lihtne käia, sest pensionile jäänud isa vaatas laste järele.
“Pean tunnistama, et kui mina 1978. aastal lõplikult Lustivere kooli pidama jäin, siis oli see kool Jõgeva rajoonis n-ö punase laterna staatuses,” meenutas pedagoog. Riinaga samal ajal ja enne teda oli aga kooli tööle sattunud mitmeid tublisid noori inimesi, kes koolielu korraldamise tõsiselt käsile võtsid. Ja nende tegevust krooniski edu.
Riina Paluoja sõnul on Lustivere kool eriline selles mõttes, et seda on külastanud nii kõik taasiseseisvunud Eesti kui ka nõukogudeaegsed haridusministrid.
Talle on eriti meelde jäänud eelmise riigikorra aegse haridusministri Elsa Gretškina visiit Lustivere kooli ja selleks tehtud ettevalmistused.
“Otsisime siis kusagilt välja venekeelseid ajalehti ja panime neid nähtavale kohale. Direktor küpsetas selleks puhuks isegi koogi. Kui minister koos oma saatjaskonnaga lõpuks läinud oli, hingasime kergendatult ja asusime seda kooki sööma, mida kõrge külaline ise maitsta ei jõudnudki. Ristisime selle koogi isekeskis Gretškina koogiks.”
Riina Paluoja kinnitas, et oma kutsevalikut ta ei kahetse. “Muidugi ajavad õpilased vahel hinge täis. Samas jälle pakuvad nad suurt ja siirast rõõmu. Nõukogude ajal oli minu klassis üks Katrini-nimeline tüdruk. Ükskord oli ta mu lauale jätnud vihikupaberisse pakitud tillukese kotikese. Kui selle avasin, leidsin sealt viis kopikat ja tänuavalduse hea õpetamise eest. Sellised hetked kaaluvad kuhjaga üles kõik pedagoogitöös ette tulevad mured ja raskused. Õpetajaamet on ju loominguline töö ja seda ei saa teha tuimalt nagu mingi dokumentidega tegelev inimene. Eriti oluline on õpetajale näitlejaanne, mis on vajalik just algklassilastega töötades,” tunnistas pikaajalise staažiga pedagoog.
Õpetajaameti kõrvalt hakkas Riina Paluoja tegelema ka talle hingelähedase rahvatantsuga. Tema juhendatud tantsurühmad on alati nii koolinoorte pidudele kui suurtele üldtantsupidudele pääsenud. Kuni ta ühel hetkel tundis, et on rahvatantsuga juba küllalt tegelenud.
Vanemad ja noorpere ühe katuse all
Riina Paluoja hakkas järjest rohkem huvituma kohalikust külaelust. Kui kaugel kolhoosiajal oli Lustivere kolhoosis lausa aednik tööle palgatud, kes asula väljanägemise eest hea pidi seisma, siis riigikorra vahetudes hakkas varem tehtu tasapisi hääbuma ja luituma. Nii võttis Riina oma südameasjaks koduümbrus taas kaunimaks muuta.
Mõistagi ei saa selliseid plaane üksi ellu viia, kuid ta leidis endale mõttekaaslased, kellega koos midagi ära teha.
“Mul on vist olemas oskus ja anne inimesed mitmeid töid tegema organiseerida, leida need, kes minu mõtted teoks teevad. Olen vahel ikka enda üle naerdes öelnud, et võib-olla ma ise ei oskagi suurt midagi teha,” rääkis külaelu eestvedaja.
Lustivereski tekkis aktiivsem seltskond inimesi, kes kohalikku külaelu ja kooskäimisi korraldama asus. Ehkki selliseid üksteise sünnipäevadel käimisi ja mardi- või kadrisandis käimisi, nagu Sulustveres tehti, siin siiski polnud.
Riina Paluoja ei kahetse, et oma kodupaika elama jäi.
“Kui ma vahel linna satun ja suure rahvamassi sees pean trügima ning oma asju ajama, siis väsin seal kiiresti ära. Mulle maal väga meeldib. Samas arvan, et võib-olla oleksin noorena linna sattunult linnaelugagi harjunud, sest inimene harjub ju kõigega.
Aga siin elades on mul hea meel, et saan oma majapidamist jagada oma noorema poja perega. Maja on meil ju piisavalt suur. Meile abikaasaga piisab väiksemast osast, poja perele jäi suurem osa majast. Tema neljalapselisele perele ongi suuremat pinda vaja.”
Õpetajana on tal hea tajuda oma lapselaste pealt tänapäeva lapse hingeelu ja mõttemaailma. Vanem poeg elab Tartus ja on ametilt keevitaja. Tegeleb küttesüsteemidega ja oskab ka maaküttesüsteeme paigaldada. Vanema poja peres on kasvamas kaks last, kellest vanem, 19 aastane noormees juba kaitseväes aega teenib. Pojatütar aga õpib praegu viiendas klassis.
“Minu vanem õde Reet töötas veel hiljuti Lustivere koolis majahoidjana, kuid peab nüüd juba pensionipõlve. Võhmas elav vend Rein töötab sealses mahladega tegelevas firmas raamatupidajana ning noorem õde Raja elab Haljalas ja töötab Tallinnas Tallinna kaubamaja toidumaailmas müüjana,” andis Riina ülevaate oma lähedastest inimestest ja nende elust praegu.
Näeb rakendust ka pensionipõlve pidades
Riinal on pensionini veel mõned aastad, aga kui see aeg kätte jõuab, lubab ta tõesti pensionipõlve pidama jääda. Tema kolleegid küll praegu seda ei usu, sest arvavad, et Riina tegusa ja energilise inimesena kodus olla ei malda.
Riina on siiski veendunud, et jääb pensionärina koolitööst kõrvale ja leiab endale piisavalt muud tegevust. Ta saab enda sõnul veel pikalt järeltulevate põlvedega tegelda, sest sai juba 38 aastaselt vanaemaks. Nii on tal lootust, et omandab varsti juba vanavanaema tiitli ja võimatu pole ka vanavanavanaema seisus.
Energiline naine tunnistas, et tahaks elada vähemalt 86 aastaseks.
“Sellega, et Lustivere piirkonna külad aasta külaks valiti, olen vist kõik suuremad eesmärgid oma elus saavutanud. Kui veel Lustivere kultuurimaja lõplikult remonditud saaks, siis võiksin teatepulga noorematele üle anda ja ise mitmesugustes ettevõtmistes kaasalööja rolli taanduda,” tegi ta tulevikuplaane.
Riina Paluoja elukäik
*Sündinud 1954. aastal Sulustvere külas
*Lippurite (Riina Paluoja neiupõlvenimi – toim.) pere elas Maandi talus, kust pererahvas Siberisse oli küüditatud
*Riina isa töötas sellel ajal külanõukogu esimehena,
ema oli tollases Arengu kolhoosis põllutööline
*Kui vend ja õde pere vanemate lastena kooli läksid, pakkis Riinagi kusagilt leitud raamatud kotti ja mängis, et läheb “kooli”, milleks oli saun koduõuel
* 1958. aastal kolis pere Lustiverre
*Kooliteed alustas Riina 1960. aastal viieaastasena ja sai septembris kuueseks
* Õpetajad tahtsid Riina tema nooruse tõttu teiseks aastaks esimese klassi jätta, kuid tüdruk pani seda pahaks ja viidi siiski teise klassi edasi
*Läbi kogu kooliaja õppis ta neljadele ja viitele
*Koolivälises tegevuses lõi ta Lustiveres õppides aktiivselt kaasa, osales näiteringis, etles, võimles ja tantsis
*Lõpetas 1968. aastal Lustivere kaheksaklassilise kooli
*Jätkas õpinguid Põltsamaa keskkoolis
*Lõpetas Põltsamaa keskkooli 1971. aasta kevadel
*Tahtis Tallinna Pedagoogilisse Instituudis näitejuhtimist õppida, kuid ei saanud ülisuure konkursi tõttu sisse
*Asus tööle Lustivere kooli matemaatikaõpetajana
*Oli lühikest aega tööl Väätsal, seejärel tuli Kurista Metsamajandi sekretäriks
*Kuristal tutvus tulevase abikaasa Ivariga, seal sündisid ka pojad Kristjan ja Indrek
*Õpetas Vaimastvere koolis matemaatikat
*Õppis Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppeosakonnas algklasside õpetajaks
*1978. aastal kolis pere Lustiverre
*Riina sai samas koolis tööd õpetajana ja töötab seal praeguseni õppealajuhatajana
TOOMAS REINPÕLD
