Kes nalja ei mõista, on väga vaimuvaene inimene, on Torma vallavanema ja Rahvaliidu Jõgeva maakonnaühenduse esimehe Riina Kulli arvamus. Kuigi meie vestluses ei puudu ka huumoriteema, sai intervjuu ajendiks Rahvaliidu Jõgeva Maakonnaühenduse volikogu avaldus, milles kutsuti erakonna juhte otsustavalt tegutsema ning märgiti, et Rahvaliidu juhtkonnalt oodatakse enesekindlust ning usku oma liikmetesse ja erakonda.
Sellest poliitilisest avaldusest võib välja lugeda, et Jõgevamaa rahvaliitlased usuvad iseseisva erakonna tulevikku ja küllap ka edu järgmistel Riigikogu valimistel. Millest on tingitud meelekindlus ja optimism olukorras, kust erakonnast lahkuvad tipp-poliitikud ja Rahvaliidule prognoositakse järgmisest parlamendist välja jäämist.
Probleeme tekitavad ikka inimesed ise. Kui kogu aeg otsitakse, kelle nägu on must, ja räägitakse meie viletsast mainest, siis võibki kergesti tekkida küsimus erakonna eksistentsist. Tegelikult kujutabki erakonna mainet ja tema nägu üksikult iga liige. Nii tulekski kõigepealt vaadata iseendasse ja küsida, mida olen teinud mina erakonna heaks, ja seejärel hakata kõrvale vaatama. Mis puudutab aga võimalikke ühinemisläbirääkimisi teiste erakondadega, siis peame ikka lähtuma kõrgema võimuorgani kongressi otsusest jätkata iseseisvalt. Ühinemiste ja läbirääkimiste teemat pole otseselt käsitletud ei Rahvaliidu volikogus ega ka juhatuses.
Missugune oli maakonnaühenduse volikogu emotsionaalne tasand?
Kohal olnud volikogu liikmed olid väga hämmeldunud, kuidas kajastab Rahvaliidu temaatikat meedia. Kritiseeriti mindki, sest arvati, et olen mõnegi ajakirjanduses avaldatud seisukoha ümberlükkamiseks erakonna juhatuse liikmena vähe ette võtnud. Individualistlikud väljaütlemised üksikute juhtpoliitikute poolt on tekitanud olukorra, kus tavaliige muretseb erakonna missiooni pärast. Ta tahab teada, mis on toimunud, mis teoksil. Meedia on tema jaoks esmane infoallikas, kust oodatakse otsest tõest infot.
Rahvaliidu eestvedajate seisukohti ja erakonna pressiteateid pole aga piisavalt sageli ajakirjandusse jõudnud. Seetõttu tundubki inimestele, et teised erakonnad teavad meie plaanidest rohkem kui meie ise. Näiteks hiljutine meediakajastus erakondade ühinemisest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühelt liidrilt Indrek Saarelt või info mai alguses toimuvast Rahvaliidu kongressist viiski sõnumi saatmiseni avalikkusele. Objektiivsema pildi kujunemiseks tasunuks küsida ka Rahvaliidu esindaja arvamust, mida aga ei tehtud.
Mõnedki suhtekorraldajad väidavad, et meedias on peaasi pildil olla, vaatamata kontekstile. Kuidas sellisest vaatevinklist kommenteeriksite ERL esimehe Karel Rüütli ja aseesimehe Kajar Lemberi tõrjuvat hoiakut intervjuu andmisel Erisaate reporterile Anatoli Tafitšukile, kes pakkus välja projekti luua Rahvaliidu poistebänd.
Konkreetset saadet ma ei juhtunud vaatama. Kui aga kellelgi tekiks idee luua Rahvaliidu tüdrukutebänd, siis tasuks seda täiesti tõsiselt kaaluda. Ester Tuiksoo oleks kindlasti väga võimekas eeslaulja. Ainuüksi meie maakonnas saaks moodustada mitu Rahvaliidu rahvatantsuansamblit või külakapelli, sest paljud isetegevuslased ja nende juhendajad kuuluvad Rahvaliitu. Rahvuskultuuri hoidmine ja arendamine ongi üks erakonna eesmärke.
Pealegi on poliitika tegemine ka osa kultuurist ning märksa sügavam ja mitmekihilisem kui võimule pääsemise nimel üksteise “poriga” loopimine. Minu hinnangul on kõige olulisem olla inimene ja jääda inimeseks kõigis olukordades.
Kui tugevaks ja ustavaks peab Rahvaliit praegustes oludes oma toetajaskonda, kellest enamiku moodustavad maainimesed?
Rahvaliit on ennekõike regionaalpartei ning linnakesksetele erakondadele jäävad maainimeste valuküsimused üsna kaugeks. Sotsiaalmajanduslik olukord Eestis on piisavalt raske. See on tingitud ka suuremate pankade, kindlustusfirmade ja mitmete suurettevõtete kuulumisest välismaisele kapitalile, postkontorite ja teiste asutuste sulgemisest maal. Me peame aga kaitsma ka nende inimeste huve, kes elavad mujal kui Tallinnas või Tartus, kuid omavad samuti õigust heale elule Eestis.
Kuidas tajute Rahvaliidu opositsioonis olekut ja erakonnaga seotud siseprobleeme Torma vallavanemana? Põhjustab selline olukord stressi ja nõuab rohkem kortsuvastast kreemi?
Kreemi nõuavad juba elatud aastad. Mina ja teisedki Jõgevamaa omavalitsusjuhid ajavad vaatamata erakondlikule kuuluvusele eelkõige oma piirkonna ja selle külade asja, lahendavad kohalike elanike muresid. “Suurt poliitikat“ paikkondades üldjoontes ei tehta, aga alusmüür suurtele otsustele rajatakse ikkagi kohtadel. Loomulikult tuleb aga erakonnale kindlasti kasuks, kui ollakse võimupartei. Ka Rahvaliit sai kõige paremini kaitsta oma valijate huve ja viia ellu eesmärke, kuuludes koalitsiooni.
Kas erakonnasiseselt on juba mõeldud või ka otsustatud selle üle, kes kandideerivad järgmistel Riigikogu valimistel Rahvaliidu esinumbritena Jõgevamaal ja Tartumaal?
Oleme seda teemat küll arutanud, kuid täpsemad valikud on alles ees. Pealegi pole praegu sobiv aeg manipuleerida inimeste nimedega põhjusel, et nii võib mõnigi võimalik kandideerija sattuda põhjendamatute rünnakute või ümberveenjate psüühilise surve alla.
Võimekate, ausate ja oma tegevusse pühendunud inimeste puudust pole aga põhjust Rahvaliidus karta.
Kui palju jõgevamaalasi on viimastel kuudel astunud Rahvaliitu?
Uusi liikmeid on juurde tulnud. Kolm inimest esitasid oma avalduse läbi erakonna Tallinna büroo. Mitmed ühinesid erakonnaga pärast sügisesi kohalike volikogude valimisi. Eriline rõõm on erakonnaga ühinenud noortest, mis annab keskmise ja vanema põlvkonna inimestele jõudu ja optimismi edasi töötada. Täna õhtul (intervjuu toimus teisipäeval – toim.) kogunevadki Rahvaliidu noored Jõgeva Maakonnaühenduse büroosse arutama, kuidas edasi minna, mida teha lähemas ja kaugemas tulevikus. Usun, et vahepeal vaibunud maakonna noorteorganisatsioon saab taas elujõudu ja tegutsemistahet.
Nii et kaptenina uppuval laeval Te ennast ei tunne?
Maakonnaühenduse juhina jätkub mul piisavalt palju tegemist. Rahvaliidus on Jõgevamaal väga tublid ja veidi vähem tublid organisatsioonid ja ka organisatsioonid, kus liikmete arv on vähenenud. Kosutav on tõdeda, et paljudel liikmetel jätkub julgust öelda välja oma arvamust, kaitsta erakonna põhikirjalisi seisukohti, jääda iseendaks.
Mõistagi võivad inimeste vaated ka muutuda, sel juhul tuleb aga teha konkreetne valik. Kõhklema jäämine on tülikas ning arusaamatusi põhjustav nii isikule kui ka erakonnale.
Kuivõrd sõltub Teie hinnangul Rahvaliidu edasine käekäik otsustest Villu Reiljani kohtuloos?
Taunin seda, et inimest pole süüdi mõistetud, kuid avalik arvamus on üritanud teda juba enne kohtuotsust süüdlaseks teha. Eestis eksisteerib aga ju võimude lahusus ja kohus on kolmas võim. Kõige enne on ikka tarvis ära kuulata seadusandjate otsused. Minu ja usutavasti paljude erakonnakaaslaste arvamus Villu Reiljanist jääb aga vaatamata kõigele ühesuguseks.
Oletagem aga, et Rahvaliidus võetakse siiski vastu otsus ühinemiseks mõne erakonnaga. Sotsiaaldemokraatidega seovad ehk üsna sarnased vaated, Keskerakonnaga on oldud ühes koalitsioonis. Keda eelistaksite partneriks?
Omavalitsustes ja muudelgi tasanditel tehakse praegu koostööd ja loodetavasti tehakse ka edaspidi. Ühinemine pole aga praegu ametlikult päevakorras, mistõttu ma ei hakka ka praegu spekuleerima oma arvamusega, millist poliitilist partnerit selles võimalikus protsessis eelistada.
Järsku hakkavad mõned lugejad tänast kuupäeva silmas pidades sellest intervjuust aprillinalja otsima?
Oma poliitiliste arusaamade ja seisukohtadega Jõgevamaa rahvaliitlased ei naljata, oleme võtnud endale missiooni, mille täitmise nimel pingutame. Iseenesest olen ma aga tõsine huumorisõber ja arvan, et inimene, kes nalja ei mõista, on võrdlemisi vaimuvaene. Ka poliitikute üle on läbi aegade nalja tehtud ja tehakse ka tulevikus.
Kas olete valmis selleks, et kunagi saab Teist poliitikas selline “täht“, kelle nimeline nukk hakkab esinema telesaates “Pehmed ja karvased”?
Oi, see oleks mulle suur au. Muide, „Pehmed ja karvased” on vaimukas saade, mis suudab päevapoliitilistele sündmustele väga adekvaatselt ja kiiresti naljavormis reageerida.
Viimastel päevadel on laineid löönud Ühtse Eesti suurkogu 7. mail Saku Suurhallis? Mis see on? Poliitika teatris? Poliitteater? Lollitamine või hoopis uue erakonna sünd?
Mina pean seda lollitamiseks.
Riina Kulli CV
*Sündinud 4. novembril 1954. aastal Põlvamaal Ahjal
*Abielus, täiskasvanud poja ema, kolmeaastase Adanna vanaema
*Lõpetanud Fr. Tuglase nim. Ahja Keskkooli 1973. aastal
*1974-1976 õppis Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat
*1979-1984 Tallinna Pedagoogiline Instituut – eesti keele ja kirjanduse eriala, mille lõpetas õpetaja kvalifikatsiooniga
*Aastatel 1994-1996 omandas Tartu Ülikooli Täiendkoolituskeskuses koolijuhi kutse
*Alates 1973 Sadala Põhikooli inglise keele õpetaja
*Sadala Põhikooli õppealajuhataja 1982-1988
*Sadala Põhikooli direktor 1989-2003
*Alates 2003. a juunist Torma vallavanem
*Olnud Torma vallavolikogu liige alates taasiseseisvumisajast
*RL Jõgeva Maakonnaorganisatsiooni esimees alates 2009. a novembrist
*RL volikogu ja juhatuse liige
iii
JAAN LUKAS
