Lapsi, kes elavad ainult ühe vanemaga, on Eestis 56 000. Neist iga neljas perekond on selline, kus üks vanematest ei maksa lapsele elatisraha. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgniku suhtes, mis on sama palju kui Põltsamaa linnas ja vallas elanikke kokku. Raha oldi lastele seejuures võlgu kokku enam kui 14,5 miljonit eurot. Perekonnad, kus üks vanem laste eest ei hoolitse, võivad jääda vaesusriski ja riik peab tulema siin appi, sest iga laps on tähtis.
Eesti jaoks on oluline, et noortel oleks suurem kindlustunne peresid luua ja lapsi kasvatada. Üheks kaitsvaks sammuks on elatisraha skeemi loomine, mis annab täiendava kindluse üksikvanematele. Fondi loomisega tagatakse, et võlglaste lapsed saavad iga kuu vähemalt 100 eurot kätte. Elatisabi makstakse õppimise puhul lapse 21aastaseks saamiseni või kuni kohtuotsuses välja toodud vanuseni.
Kuidas uus elatisabi skeem töötab? Kui elatisrahad on maksmata, tuleb pöörduda kohtuotsusega kohtutäituri poole ja esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks ning elatisabi saamiseks. Pärast avalduse esitamist algatab kohtutäitur menetluse ja sunnimeetmed. Kui nelja kuu möödudes tekib ikka võlgnevus, siis edastab ta maksmisele kuuluva elatisabi suuruse ning andmed sotsiaalkaitseametile (SKA). Hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäeval makstakse elatisabi välja.
Nõrgemas seisus on täna lapsed, kes kasvavad suurema vaesusriskiga peredes, sealhulgas ühe vanemaga peredes. Riigi kohus on vaesuse käes kannatavaid lapsi aidata, ent see ei tähenda, et elatisvõlgnik ei peakski oma kohustusi täitma. Peab. Uus elatisabi skeem ei ole uus toetusvorm, see raha nõutakse võlglaselt välja, lihtsalt lapsed ei pea kannatama. Riigil on rohkem hoobasid kui eraisikuil. Kui võlg maksmata, ei saa võlglane teha näiteks uut dokumenti või kasutada mõnd riiklikku teenust.
Elatisabi maksmise eesmärk on võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, edendades seejuures laste heaolu. Elatisabi skeem on ainult üks võimalus, kuidas üksikvanemaid aidata. Suurim roll on tulevikus jätkuvalt peretoetusel ja vanemahüvitisel. Statistikaameti avaldatud andmetest selgub, et sotsiaalsed toetused vähendasid 2014. aastal laste suhtelise vaesuse määra ligi 36 protsendi võrra. See ei tähenda, et olukorraga saaks rahul olla, aga asjad liiguvad paremuse poole. Vaesusega võitlemiseks tõstetakse toetusi paari aasta jooksul veelgi.
Vabariigi Valitsuse tegevuskava kuni 2019. aastani näeb peretoetuste osas ette, et esimese ja teise lapse toetus tõuseb tuleval aastal 55 euroni ja 2019. aastaks 60 euroni, mis on võrreldes 2014. aastaga ligi kolm korda rohkem. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus juba 100 eurot kuus. See on selge sõnum lapsevanematele, et perekond ja lapsed on riigile oluline väärtus ning sellesse valdkonda panustatakse järjest enam vahendeid.
Tuleval aastal tekib juurde ka üks täiesti uus peretoetus, mis on mõeldud lasterikastele peredele. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele makstakse toetust 200 eurot ning seitsme ja enama lapsega perele 370 eurot.
Lisaks peretoetustele aitab vaesemate perede olukorda parandada palgakasv, mida on prognoositud 5 protsendi ringis, ning juba vastu võetud madalapalgaliste tulumaksu tagastamise seadus. Tagasimakset saavad ca 80 000 inimest, kes teevad iga päev hommikust õhtuni rasket tööd, aga kellel on väikse palgaga raske toime tulla.
Sellest aastast käivitus perede toimetuleku parandamiseks mõeldud tagasimaksete süsteem. Tegemist on olulise meetmega, mis aitab vähendada palgavaesust ja sellest tingitud väljarännet. Esimesed väljamaksed uue süsteemi järgi tehakse 2017. aasta alguses, võttes aluseks 2016. aastal laekunud tulumaksunäitajad.Tagasimakse suurus hakkab sõltuma teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Tagasimakse summa suureneb sissetuleku kasvades ning on kõige suurem 480 euro suuruse brutokuupalga juures (708 eurot aastas). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.
Tagasimaksesüsteem suurendab perede sissetulekut ning teisalt võimaldab parandada olukorda tööturul ning ergutada läbi suureneva tarbimise majanduskasvu, mis on aluseks meie heaolu kasvule.
Mõistagi ei saa toetustega kõike parandada, valitsus soovib kaasa aidata tootlikkuse tõusule ja tööjõu kvalifikatsiooni parandamisele, et ettevõtted suudaksid teha järjest kallimat tööd ning seega maksta ka kõrgemat palka. Ühtlasi panustatakse eksportivatesse ettevõtetesse, kes toovad riiki jõukust juurde.
Kõigi nende sammude koosmõjul alaneb oluliselt absoluutse vaesuse määr. Kui veel 2013. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 10,1 protsenti, siis nende sammude koosmõjus võiks see näitaja väheneda seitsmele protsendile. See aga ei tähenda, et töö selles valdkonnas lõpeb. Eesmärk on, et ükski Eesti laps ei elaks vaesuses.
AIVAR KOKK, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL
