|
|
Riigi napivõitu muinsuskaitserahast toetatakse tänavu viie Jõgevamaa kinnismälestise avarii-restaureerimistöid ühtekokku 36 200 euro ulatuses. Raha ei saanud kaugeltki kõik taotlejad ning ka need, kes said, oleksid vajanud enamat, ent mõne “tulekahju” võimaldab eraldatu siiski “ära kustutada”. |
Viiest objektist toetab Muinsuskaitseamet kõige suuremate summadega Torma mõisa ringtalli müüride avarii-konserveerimist ja Luua mõisa kavaleridemaja avatäidete restaureerimist. Torma unikaalse kaheksakandilise ringtalli katus hävis möödunud aasta aprillis kahjutules. Et hoone täielikult ei häviks, tuleb talli müürid kiires korras konserveerida.
“Kaheksakandilisi talle on Eestis ainult kaks: üks Tormas ja teine Heimtalis,” ütles Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere. “Sellele objektile raha eraldades peetigi silmas just unikaalse objekti päästmise vajadust, aga ka seda, et talli praegune omanik Urbo Vaarman on suurt omapoolset huvi ilmutanud ja mujaltki mälestise korrastamiseks raha taotlenud. Kui müüride varisemine peatada suudetakse, on tulevikus võimalik hoone katusega katta ja pikemas perspektiivis ka taastada.”
Madis Jürimale kuuluva Luua mõisa kavaleridemaja puhul n-ö tulekahju kustutamisega tegemist pole, ent samas on see Šveitsi stiilis puitpitsiga hoone samuti unikaalne. Algselt suvemajaks mõeldud hoonet kasutab omanik aastaringseks elamiseks, mistõttu see tuleb soojapidavamaks muuta. Seinte väljastpoolt soojustamine rikuks maja välisilmet, seepärast tuleb piirduda akende väljavahetamisega. Need tuleb aga tellida algsete sarnased ning see pole sugugi odav.
Esitati 14 taotlust
Põltsamaa vallale kuuluv Võisiku mõisa kabel on tänu riigi varasematele rahaeraldustele kahe kolmandiku osas restaureeritud: hoone keskosa on korras nii seest kui ka väljast, korras on ka panduse parempoolne osa. Tänavu saadi raha panduse vasakpoolse osa restaureerimiseks. Üks Muinsuskaitseameti prioriteete ongi pooleliolevate objektide lõpetamine.
Väiksemad summad saavad Muinsuskaitseametilt Raul Orav Kuremaa mõisa moonakatemaja otsaseina avarii-restaureerimiseks ja MTÜ Kesk-Eesti Arendusselts Pajusi mõisa meierei katuseneelude avarii-restaureerimiseks.
Sille Raidvere sõnul laekus Jõgevamaalt kinnismälestiste avarii-restaureerimistööde toetamiseks üldse 14 taotlust. Viiest heakskiidetud taotlusest ei rahuldatud ühtki sajaprotsendiliselt.
“Head ja vastutustundlikku algatust omaniku poolt oleks alati rõõm toetada, paraku peame lähtuma eelkõige sellest, kas kavandatavad tööd on mälestise säilimise seisukohalt edasilükkamatud või mitte,” ütles Sille Raidvere. “Omaniku aktiivsus on loomulikult ka väga oluline. Näiteks kui Saare mõisa avariiolukorras tall-tõllakuuri omanik ei suutnud möödunud aastal saadud riiklikku toetust ära kasutada, siis andsime selle summa edasi oma koduküla pärandi eest seisvatele omanikele-haldajatele Jõgeva mõisa viinakeldri äravajunud katuse päästmiseks. Jäänuks see töö tegemata, oleks katus nüüdseks ilmselt juba sisse vajunud.”
Kindlaid reegleid pole
Selle kohta, kuipalju kinnismälestise omanik riigi poolt eraldatud rahale omast taskust juurde peab lisama, kindlat reeglit kehtestatud pole, ent omaniku valmidust ka omalt poolt objekti investeerida arvestatakse raha eraldamisel kindlasti. Omaniku heast tahtest siiski alati ei piisa.
“Kahju on mul näiteks sellest, et Roela mõisa valitsejamaja restaureerimiseks riigi toetust ei jätkunud: selle vastutustundlik ja mälestisest hooliv omanik oleks seda kindlasti väärinud,” ütles Sille Raidvere.
Võrreldes möödunud aastaga saavad meie maakonna muinsuskaitseobjektid riigi raha pisut rohkem (tänavu 36 200, mullu 35 143 eurot). Ka kogu Eesti kinnismälestistele eraldatud avarii-restaureerimiseks eraldatud summa on tänavu mullusest natuke suurem (tänavu 546 845 eurot, mullu 542 030 eurot.
Maakonna muinsuskaitseinspektori hinnangul on osa Jõgevamaa muinsuskaitseobjektide omanikke aktiivsed ning muretsevad väga oma kultuuripärandi staatuses vara säilimise pärast. Suurem osa omanikke on siiski passiivsed. Kui hoonet kasutatakse, pole probleem väga suur, sest siis tehakse üldjuhul ka esmaseid hooldustöid. Paljud omanikud on aga omandanud mälestise kunagi “igaks juhuks” ja võileivahinna eest ning lasevad sellel nüüd tühjana seistes laguneda.
“Minu ülesanne on neid viimaseid tagant torkida, et nad oma mälestised korda teeksid või maha müüksid,” ütles Sille Raidvere.
Muinsuskaitseametilt tänavu raha saavad Jõgevamaa objektid
Torma mõisa ringtall — 10 000 eurot müüride avarii-konserveerimiseks
Luua mõisa kavaleridemaja — 10 000 eurot avatäidete restaureerimiseks
Võisiku mõisa kabel — 7500 eurot jätkutöödeks
Kuremaa mõisa moonakatemaja 3 — 7000 eurot otsaseina avarii-restaureerimiseks
Pajusi mõisa meierei — 1700 eurot katuseneelude avarii-restaureerimiseks
i
RIINA MÄGI
