Järgmise aasta eelarve on läbinud riigikogus teise lugemise. Lihtsalt see ei läinud, aga öötunde appi võttes on eelarvemenetlus liikumas plaanipäraselt.
Eelarvet planeerides on arvestatud ülemaailmse finantskriisi mõjudega ja meeles pidades tarkust, et tuleviku arvelt elada ei saa. Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik. Samas sunnib ebakindlus maailmamajanduses olema kulude suurendamisel ettevaatlik.
Olulisemad reformid hariduses
Meie tulevik sõltub sellest, kui hea hariduse saavad meie lapsed. Haridusse investeerimises oleme Euroopas esirinnas. Õpetajate palgad tõusevad keskmiselt 11 protsenti. Järgmise aasta kõige olulisemad reformid on hariduses. Eelarve arvestab kõrgharidusreformi ja vajaduspõhiste õppetoetustega. Järgmisel sügisel saavad kõik lävendi ületanud ning normkoormusel õppima asuvad noored õppida ülikoolis tasuta. Õppemaks ja tasulised õppekohad kaovad. Jätkub koolivõrgu korrastamine. Põhikool jääb kodulähedaseks. Kindlasti pole vaja karta, et riik tuleb koolide uksi lukustama. Koolivõrgu korrastus on vajalik meile kõigile. Võtmesõnaks on otsustamise juures kaine mõistus ja koostöö. Riik toetab koolivõrgu korrastamist Euroopa Liidu struktuurfondide ja siseriiklike vahendite toel, kokku vähemalt 28 miljonit euroga.
2013. aasta eelarve on näoga inimese poole. Järgmisel aastal kasvavad peretoetused ligi viis miljonit eurot ehk viis protsenti. Suur osa sellest lisarahast läheb vajaduspõhiste lastetoetuste reformiks, mille eesmärk on kahe aastaga kahekordistada kõige enam abi vajavate perede laste toetusi. Kehtivaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata. Kolmikute sünnitoetus tõstetakse senisest enam kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Lisaks taastatakse tasustatud isapuhkus. Ka töötuskindlustusmakse määra alanemine 4,2 protsendilt kolmele mõjub kõigile tööinimestele positiivselt. Pere, kus mõlemad vanemad töötavad võib arvestada keskmiselt 180 lisaeuroga aastas.
Pension tõuseb keskmiselt viis protsenti
Käesoleval aastal tõusid pensionid 4,4 protsenti, järgmisel aastal viis protsenti. Keskmiselt saab pensionär järgmisel aastal 190 eurot rohkem. Ka töötutoetus suureneb. Maksukoormus langeb 2013. aastal 0,6 protsendi võrra ehk 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase.
Järgmisel aastal tõusevad kultuuritöötajate palgad keskmiselt viis protsenti. Riigisektori palgafond tõuseb 4,4 protsenti. Riigikaitsesse investeerime kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Kaitseväe personalikulud tõusevad majanduslanguse eelsele tasemele. Siseministeerium haldusalas ootab ees palgatõus eelkõige neil inimestel, kes tegelevad otseselt turvalisuse tagamisega.
Suurendatakse vahendeid õnnetussurmade vähendamiseks ja ennetamiseks. 2013. aastal suureneb tasuta õigusnõu andmiseks eraldatud summa ligikaudu 30 protsenti ehk 110 000 euroni. Ka 2012 aastal oli see justiitsministeeriumi valdkonnas enim kasvanud eesmärk – anda inimestele tasuta õigusnõu oma õiguste paremaks kaitsmiseks.
Kohalike teede hoiuks on 2013. aasta riigieelarves kavandatud 29,2 miljonit eurot, mis on 11,1 miljoni euro võrra enam kui sel aastal. See annab kohalikele omavalitsustele võimaluse investeerida senisest enam teehooldesse ja -ehitusse ning tagada inimeste mugavam liikumine.
Kolmas lugemine on ees
Põllumeestele on tagatud sujuv üleminek uuele otsetoetuste süsteemile. Toetustasemete hoidmiseks on 2013. aastal riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ette nähtud 24,3 miljonit eurot. Maaelu ja kalanduse arengu toetamiseks makstakse 2013. aastal välja kõik maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi toetused selles ulatuses, mida sektor suudab investeerida ja riik tagab omapoolse kaasfinantseerimise summas 23,6 miljonit eurot. Kokku on 2013. aastal maaelu arengutoetuste eelarve koos EL poolse finantseerimisega 125,29 miljonit eurot ja Eesti kalandusfondi eelarve 28,2 miljonit eurot.
Järgmisel aastal möödub Eesti Vabariigi väljakuulutamisest 95 aastat. Ilus number, mis väärib tähistamist. Ja kas pole hea teada, et vaatamata ajutistele raskustele, on tänaseks kindel, et Eesti Rahva Muuseumi peahoone ehitamise rahastamine on tagatud ning 100. sünnipäevaks valmis. Ei maininud ERM-i asjata, sest just kõige kummalisemad eelarveparandused opositsiooni poolelt soovisid selle hoone ehitamata jätta ja sellest allesjäävaid vahendeid kasutada näiteks roosiistikute ostmiseks Kadriorgu, kuivenduskraavi rajamiseks jne. Kolmas lugemine on ees.
Usun, et riigikogus säilib külm pea ja eelarve saab vastu võetud. Kusjuures tuleb märkida, et kui paljud riigid tegelevad täna kulude kärpimisega, siis Eesti riigi 2013 aasta eelarves kulud suurenevad. Eelarve on optimistlik, kuid planeeritud vastutustundlikult ning arvestades riigi võimalustega. Vaatamata sellele, et meil läheb võrreldes paljude teistega päris hästi, ei võimalda ebakindlus maailmamajanduses riigieelarve kulusid kiiremini suurendada.
TERJE TREI, riigikogu liige, Reformierakond
