Eesti Energia teatas läinud nädalal järjekordsest plaanist tõsta elektri hinda, kuigi augustist kallineb elekter niigi ning ületulevast aastast, mil energiaturg täielikult avaneb, tõuseb elektri hind oluliselt veelgi. Mis on elektri hinnatõusu põhjused, kuidas see meid mõjutab ning kuidas edasi võiks talitada, sellest räägivad Vooremaa vestlusringis Eesti Energia nõukogu liige Rein Kilk, Riigikogu liige Aivar Kokk ja Jõgevamaa omavalitsuste liidu esimees Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson.
Näib nagu harjutaks Eesti Energia järjestikuste hinnatõusudega inimest üleminekuks vabaturule, et 2013. aastal kaasnev hinnatõus poleks nii järsk?
Kilk: Riik on tõstnud aktsiise, käibemaksu, mida pole tagasi langetatud, lisaks kaotatakse ära erimärgistatud kütus. Kuidas teha nii, et sisseminevad hinnad-maksud tõusevad, aga väljaminevad hinnad ei tõuse? Eelmisel aastal läks elektri hind veel kuigipalju alla ka.
Me räägime praegu elektrienergia hinnast, mis moodustab tarbija elektriarvest umbes 30 protsenti. Ainuüksi käibemaks on 20 protsenti, 10 protsenti moodustab taastuvenergia tasu, millega tootjal ei ole midagi pistmist. Käibemaks pluss taastuvenergia tasu moodustab arvest kolmandiku ja see raha läheb otse riigile, mitte Eesti Energiale. Siis on veel saastetasud. Kui makse on tõstetud, siis peab ka hind tõusma, ega sellest ei pääse.
Viimase kolme aasta jooksul võttis riik dividendidena Eesti Energiast välja seitse miljardit krooni. Seitse miljardit on ikka jube suur raha, ilma selleta ei oleks ka eurole üle mindud.
Mis puutub elektrituru täielikku avanemist, siis kui me astusime Euroopa Liitu, võtsime ühtlasi vastu otsuse, et elekter läheb vabaturule. See ei ole Eesti Energia ega tema nõukogu otsus, meie oleme väikesed mehed.
Kokk: Kui sisendite hinnad ehk kulud kasvavad, siis peab ettevõttele ka tulu juurde tulema. Aga ega keegi peale Eesti Energia nõukogu, juhatuse ja valitsuse liikmete ole väga täpselt aru saanud, miks tehakse investeeringuid ühte-teise-kolmandasse kohta maailmas. Kui näiteks Ameerika põlevkivimaardlate mahamüümine tooks Eesti Energiale sisse nii palju raha, et tänu sellele elektri hind stabiliseeruks, siis tavakodanik mõistaks neid investeeringuid.
Praegu teame, et 2013. aastal elektri hind nii või naa tõuseb. Riik peaks Eesti Energia nõukogule ütlema, et järgmisel aastal ei pea ettevõtte kasumlikkus olema nii suur, kannatame selle ära, sest aasta pärast tulu suureneb niigi. Majanduslanguse ajal lisati elektrile aktsiis, kui aga elektri hind nagunii tõuseb ja suurtarbijatele juba ongi tõusnud, siis võiks riik selle aktsiisi kogumise ära lõpetada, sest seda kohustust meile sellises ulatuses pandud ei ole. Käibemaksuga võidab riik nagunii rohkem raha kui elektriaktsiisiga.
Praegu ei ole majandus veel sedavõrd elavnenud, et saaks tõsta sisendite hinda. Kui hea omanik maksab töötajatele palgad ja ohverdab selle nimel oma suurema kasumi, siis riik peaks läbi Eesti Energia nõukogu otsuste hoidma hindu talutaval tasemel, et ettevõtlus jääks alles ja inimesed suudaks elektri eest maksta.
Riik peaks hoidma temast sõltuvad ettevõtluse sisendite hinnad kontrolli all. Vastasel juhul võib tekkida selline olukord, mida Soomes kardetakse, et kui veel mingid maksud tõusevad, siis väikeettevõtlus kaob ära – suured ostavad nad kas üles või ei suuda väikeettevõtjad end ära majandada. Ettevõtjal tekib sellises olukorras küsimus, kas on mõtet enam ettevõtlusega tegeleda või on mõttekam raha firmast välja võtta ja lihtsalt elada.
Tõnson: Avalik sektor on täpselt samas seisus, sest kui kulud kasvavad, siis kokku ei ole enam millegi pealt hoida. Lasteaias ei saa lambist ühte pirni välja, sest siis tuleb tervisekontroll ja ütleb, et ruumis pole piisavalt valgust. Haiglas ei saa kirurg teha operatsiooni poole valgusega. Elektri hinnatõus mõjutab meid kõiki. Näib, et kui midagi näpuga antakse, siis on see sinult varem juba ära võetud.
Kokk: Eesti riik saab 2018. aastal saja aastaseks. Me peaks mõtlema, mida me tahame saavutada selleks ajaks, kui riik saab saja aastaseks? Aega on seitse aastat.
Energiamajanduses on meil võimalik endal üsna palju investeerida ja kokku hoida. Eestisse on rajatud väga korralikud laudakompleksid koos lägahoidlatega. Riigi poolt võiks sinna püsti panna biogaasi tootmisseadmed, et varustada soojaga külasid või seda kütust muul moel kasutada. Rootsis investeeritakse sellesse väga kõvasti. Soomes on mindud hakkpuidu peale – uued, korstnata katlad, mille ökonoomsus on senistega võrreldes kordades kõrgem. Praegu tuleks aidata omavalitsusi ja soojatootmist, et oleks võimalik hoida küttekulusid madalal.
Mida riik peaks eelseisvaid elektri hinnatõuse silmas pidades ette võtma?
Kilk: See tõus oleks tulnud ühel või teisel viisil nagunii. Energiaturg on meil ammu avatud, elekter moodustab sellest vaid tagasihoidliku osa. Näiteks mootorikütuse puhul ei küsita, et miks me maksame kordades rohkem kui Ameerikas? Gaasi eest maksame me samuti rohkem kui näiteks sakslased.
Elektri puhul võib peredele välja arendada mingisuguse kompensatsioonimehhanismi ja toetada neid nagu riik soodustab elektriautode soetamist. Riik peaks siin kirvega raiumise asemel nikerdama noa või väikese uuritsaga, selliseid mehhanisme on võimalik rakendada. Isegi see seitse miljardit krooni, mille riik dividendidena Eesti Energiast välja võttis, saanuks ümber jagada näiteks ettevõtlusele, peredele.
Kokk: Riik võiks CO2 müügist leida võimalusi soodsalt tarnida elanikele päikesepaneele, mille kasutamisel oleks inimestel suvel soe vesi tasuta. Inimestele tuleb välja pakkuda võimalusi, kuidas oma kodukulusid kokku hoida. Mulle meeldivad väikesed tuulikud, milliseid saab maal püsti panna, et oma majapidamisele elektrit ise toota.
Riigipoolne toetus võiks näha sama moodi välja, nagu neljandat aastat toimiv hajaasustuse veeprogramm, kus riik paneb kolmandiku, omavalitsus kolmandiku ja inimene omaosaluse ning vesi saab majapidamisse sisse. Sarnase toetussüsteemiga saaks ka energia väiketootmist soodustada. Meil on oma maakonnas ettevõte Konesko, kes suudab toota erinevate võimsustega tuulegeneraatoreid. Me vajaksime kiiresti riikliku programmi, et toetada taastuvenergia seadmete valmistamiseks loodavate ettevõtete rajamist ning nende seadmete kasutusele võtmist.
Kilk: See on suurepärane mõte! Tuttav ehitas maja, mille katuse üks pool on päikesepatarei. See annab aastaringselt sooja vee ja jääb pisut ülegi, kuid probleem on investeeringu pikk tasuvusaeg.
Kui nüüd riik annaks päikesepaneelid tõesti tasuta või maksaks inimene näiteks kolmandiku, siis tasuks see inimestele ära. Pealegi ei risusta päikesepaneelidest katused sugugi vaadet.
Näiteks Hiinas üllatas mind see, et neil on tänavavalgustus üle viidud päikeseenergiale – päeval kogub energiat ja öösel valgustab.
Tõnson: Eesti Energia seda ei tee, sest tal tekib huvide konflikt. Eesti Energiat huvitab, et rohkem tarbitaks ja oleks rohkem kliente. Tema ei hakka oma tarbijate vähendamise nimel midagi tegema. Seda peaks riik tegema.
Kokk: Riik võiks otsustada, et igal aastal eraldatakse 12-13 miljonit eurot Eesti Energia kasumist selle projekti jaoks.
Tartu linna külje all ehitatakse ühele lasteaiale kõik erinevad taastuvenergia süsteemid, maaküttest kuni päikesepaneelideni, ja siis on näha, milline neist on kõige kasulikum ja millist energiaallikat on mõistlik kasutada, millist mitte.
Kilk: Arvan, et siin on isegi aeg maha magatud. Saastekvootide müügist oleks saanud seda programmi rahastada, aga nüüd kipub kvoote meil üle jääma.
Kokk: 2014. avanevad uued Euroopa Liidu abimeetmed ja üks neist võiks kindlasti olla seotud energia säästmisega. Me teeme koolimajade fassaade korda ja vahetame katuseid-aknaid, see on asja üks pool, kuid väiketootmine on selle loomulik jätk.
Eesti Energiale see konkurentsi ei paku, sest päikesepaneelidega elektri tootmine läbi auru on väga kallis. Soojatootmine ei ole aga Eesti Energia ala. Tallinnas tehti päikesepaneelidega katse – aasta otsa on kaks patareid üleval olnud ja sellest on aastaringselt piisanud, et võimaldada kütta põrandat 27 kraadi juures. Põrandakütte normaalne temperatuur on 35 kraadi ehk natuke tuleb lisaks kütta.
Päikesepaneelide puhul on investeering sedavõrd kallis, et inimene ei jõua seda vaid oma rahakotipeal teha. Tänapäevaste päikesepatareide eluiga on vaid ligi 15 aastat.
Riik peaks siin appi tulema siis jõuaksime me ka riigi 100 sünnipäeval oma kodukulusid tasuda ja meil oleks alles oma kodumaine ettevõtlus.
Küsis ARVED BREIDAKS
