EAKL on seisukohal, et riik peab täitma talle pandud ülesandeid ja tagama tõrgeteta sellised avalikud hüved nagu haridus, tervishoiuteenused, avalik kord ja ühiskondlik turvalisus. Ametiühingud on aastaid võidelnud selle nimel, et õpetajad, meditsiinitöötajad, päästjad, politseinikud ja paljud teised riigiteenistujad saaksid inimväärset ja motiveerivat palka, kuid siin on veel palju ära teha. On selge, et mistahes katsele palku külmutada vastavad töötajad massilise töölt lahkumisega. Ja kui pole enam avalikke hüvesid võimaldavaid inimesi, ei toimi ka riik vajalikul moel.
Alternatiiv kulude kärpimisele on riigi eelarvetulude suurendamine. Kui riik ei suuda ilma lisarahata pakkuda elanikele vajalikke avalikke hüvesid, tuleb üle vaadata otsused, millest sõltub riigieelarve tulude pool. Tulumaksukärped on kasulikud eelkõige jõukamatele inimestele, sest mida suuremat tulu sa saad, seda rohkem võidad madalamast maksemäärast. Oma riiki vajame me mitte “linnukese” pärast, vaid selleks, et siin oleks kõigil hea ja turvaline elada.
Palgasüsteemi korrastamist tuleb alustada piiri panemisest tippude ülikõrgetele palkadele. Valitsus peaks viivituseta algatama seaduseelnõu, mis haagiks ministrite palgad lahti statistilise keskmise palga tõusust.
Kindlasti peab riigi palgasüsteem muutuma läbipaistavamaks, ent see ei asenda vajadust tõsta avaliku sektori töötajate ametipalku. Kui madal palgatase jätab meid ilma kvaliteetsest arstiabist, haridusest või kiirest ja tõhusast päästeteenistusest, siis on hilja hakata süüdlasi otsima.
Mullu sügisel lubas rahandusministeerium analüüsida riigiteenistujate töö tasustamise korraldust ministeeriumides ja hallatavates riigiasutustes. Ametiühingute ja valitsusdelegatsiooni kohtumist antud küsimuses seni toimunud pole.
HARRI TALIGA,
EAKL esimees