Riik suunab järgmise kaheksa aasta jooksul inimeste heaolu parendamisse 18,1 miljardit eurot, mis on mahu poolest võrreldav kahe aasta riigieelarvega. Valminud heaolu arengukava 2013-2023 kätkeb endas mitmeid valdkondi alates võrdsest kohtlemisest ja lõpetades sotsiaalse kindlustatusega, ent läbiva fookusteemana võetakse tõsiselt käsile tööelu, sest töötamine on parim sotsiaalne kaitse.
Kuigi majandusel läheb paremini, tööpuudus on vähenemas ning palgad suurenemas, on sotsiaalvaldkonnas mitmeid töid, mida tuleks teha tänasest paremini. Kindlasti tuleb oluliselt rohkem tööd teha inimestega, kes on mingil põhjusel tööta, olgu põhjuseks siis töövõime vähenemine, kvalifikatsiooni aegumine või midagi muud. Sellised inimesed on kasutamata ressurss, mida nii väike riik nagu Eesti endale lubada ei saa. Parim sotsiaalne kaitse on töötamine, seetõttu on riik võtnud prioriteediks aidata inimesi tööle tagasi ning vältida riskigruppi kuulujate töötuks jäämist.
Mooduseid, kuidas seda teha, on mitmeid. Näiteks pakutakse madala haridustaseme või kvalifikatsiooniga inimestele koostöös sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga tasuta täiendkoolitusi. Samuti töötavad paralleelselt mitmesugused nõustamisprogrammid.
Teine viis, kuidas inimesi töötuks jäämise puhul abistada, on sotsiaaltoetused, ent siin tuleb tähelepanelik olla, et liiga kõrged toetused inimeste soovi tööd otsida ja tööle minna ei pärsiks. See muidugi ei tähenda, et riik plaanib toetuste vähendamist. Ei, käesolevast aastast tõusis toimetulekutoetus 130 euroni inimese kohta. Toetused on ja jäävad nii suureks, et need tagaksid inimväärse elu, kuid süsteem peab olema selline, mis motiveeriks ka aktiivselt tööturul osalema.
Sama oluline kui töötusega võitlemine on võitlus palgavaesusega. Kui inimene teeb tööd ja tal pole ikka inimväärseks eluks piisavalt raha, siis on midagi valesti ja riik peab appi tulema. Üks IRL peamistest valimislubadustest – madalapalgaliste tulumaksu tagastamine – võeti riigikogus sotsiaalkomisjoni eestvedamisel juba eelmisel aastal seadusena vastu. See tähendab, et sissetulek suureneb ca 80 000 inimesel, kes teevad iga päev hommikust õhtuni rasket tööd, aga kellel on väikse palga tõttu ikka raske toime tulla.
Tegemist on väga olulise meetmega, mis aitab vähendada palgavaesust ja sellest tingitud väljarännet Eestist. Esimesed väljamaksed tehakse 2017. aasta alguses, mille aluseks võetakse 2016. aasta tulumaksunäitajad. Tagasimakstava summa suurus sõltub teenitud sissetulekust, täiskohaga töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Tagasimakstav summa suureneb sissetuleku kasvades ning on kõige suurem 480 euro suuruse brutopalga juures – 708 eurot aastas. Kui töötaja kuupalk on suurem kui 480 eurot, siis hakkab tagasimakse summa vähenema ja jõuab nulli 649eurose brutopalga juures.
Madalapalgaliste tulumaksu seadus suurendab perede sissetulekut ning aitab parandada olukorda tööturul, ergutades tarbimise kasvuga majandust. Lisaks tulumaksu tagastamisele, tuleb riik peredele appi ka teiste toetustega, suurendades näiteks märkimisväärselt lastetoetusi. Eesmärk on, et ükski töötav inimene ei peaks kannatama vaesust. Pikk tee on minna, aga anname oma parima, et sellest murest võitu saada.
Tööturuga seotud küsimused saavad arengukavas palju tähelepanu, ent vähem tähtsad pole ka sellised teemad nagu hoolekandeteenuste kättesaadavus, pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.
On selge, et ühiskond vananeb, mis toob kaasa mitmeid väljakutseid. Riik väärtustab lasterikkaid peresid, toetades neid igati, ent ühiskonna vananemine on endiselt tõsiasi. Riik peab üle vaatama pensionisüsteemi, kus tuleb tulevikus teha olulisi valikuid. Näiteks tuleks siduda pensioniea algus oodatava elueaga või leida mingi muu lahendus. Samuti usun, et mööda on saamas eripensionide aeg. Riskid tuleb kõrvaldada juba töötamise ajal, siin on vastutus nii tööandjal kui riigil, kelle ülesandeks on regulatsioone välja töötada.
Vananemine tähendab ka seda, et inimeste liikumisvõimalused ahenevad. Ühes kaasaegses riigis ei tohiks tekkida olukorda, kus inimestel puudub riigi pakutavatele teenustele ligipääs. Selleks tuleb teha suuremaid investeeringuid taristutesse ja kiiretesse ühendustesse.
Suured muutused ootavad ees hoolekandeteenuste valdkonnas. Luuakse 1200 reorganiseeritud ja vähemalt 200 uut kogukondlikku teenusekohta erivajadustega inimestele, mis tähendab olulist hüpet teenuse kvaliteedis. 2016. aastal jõustus ka sotsiaalhoolekande seadus, mis seab miinimumnõuded kohalikele sotsiaalteenustele ja konkreetse kohustuse abistada. Kohalikust omavalitsusest peab saama pädevat sotsiaalabi, sest just seal teatakse kohalike inimeste vajadusi kõige paremini. Riigil on mõistlik siin aidata ainult raskemate juhtumite korral.
Oluline on ka sooline võrdõiguslikkus. Meil on Euroopa suurim sooline palgalõhe – 28,2 protsenti. See probleem mõjutab ühiskonda tervikuna, alates inimese eneseteostusvõimalustest ning lõpetades suure erinevusega meeste ja naiste pensionides. Esmalt saab riik siin ise eeskuju näidata ja avalikus sektoris korra majja lüüa. Esimesed tööd selles osas on juba käimas.
Heaolu arengukava eesmärk on kindlustada meie inimesed töökohtadega. Riigi ülesanne on tagada, et ühiskonna liikmed oleksid maksimaalselt ja vastavalt oma võimetele kaasatud ühiskonna tegevusse. Arengukava sisaldab parimaid praktikaid, kuidas seda eesmärki täita.
AIVAR KOKK, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL
