Millise mulje on jätnud haridusministeeriumi pakutud gümnaasiumireformi kava ja kuidas õpilaste arvu vähenedes koolivõrguga edasi minna, sellest räägivad Vooremaa vestlusringis Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula, Mustvee gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina, Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi direktor Kuuno Lille ja riigikogu liige Aivar Kokk.
Millise hinnangu annate riigi planeeritavale gümnaasiumireformile?
Rahuküla: Valitsuse poolt ei ole paika pandud põhimõtted, mis nii omavalitusjuhte kui ka koolijuhte huvitavad – see on finantseerimine. Konkreetselt tuleb välja öelda, et 2013. aasta 1. septembrist finantseerib riik ainult neid gümnaasiume, kus on gümnaasiumiklassis vähemalt 25 õpilast ja rahu majas. Seda sõnumit me ootame ja siis oleks teada, et kui kell kukub, siis peame midagi ette võtma.
Teisalt ma leian, et sellistes väikestes kohtades nagu Jõgevamaa ei ole võimalik panna gümnaasiumiklasse päevapealt kinni ja hakata seejärel mõtlema, kuhu lapsed õppima saata. Ühistranspordi ega õpilaskodude suhtes ei ole ministeerium välja käinud ühtegi konkreetset plaani.
Kutsekoolides samuti vaja keskharidust
Kolmandaks: ministeeriumist on öeldud, et gümnaasiumiharidus on selleks, et õpilane saaks jätkata kõrgkoolis. Unustatud on ära see, et kutsekoolides eeldatakse teatud erialadel keskhariduse olemasolu. Tartu Kutsehariduskeskuses on 37 eriala, kuhu saab õppima vaid gümnaasiumi baasil.
Lille: Ma ei saa aru, mis on selle reformi mõte, kui öeldakse, et mõte ei ole rahas. Mulle jäävad sellisel juhul segaseks numbrid, et Eestisse jääb alles 50, 80 või 110 gümnaasiumi. Miks kolme õppesuunaga kool on hea ja ühe suunaga kool enam ei kõlba? Miks peab klassides olema vähemalt 25 õpilast?
Palamuse kooli ajaloos ongi 55 aasta jooksul gümnaasiumiklassides olnud keskmiselt 18-19 õpilast. Meil ei saa tekitada kolme õppesuunda, nagu 2013. aasta sügisest nõutakse. Miks see praegune protsess on algatatud, kui seadused on juba vastu võetud? 2013. aastal hakkab gümnaasiumides kehtima uus õppekava, kuid nüüd me räägime läbi ja hakkame vaatama… Kas tuleb loota, et kolme õppesuuna nõue muudetakse ära?
Arula: Välja on toodud kaks eesmärki: gümnaasiumide kvaliteedi tõstmine ja et gümnaasium oleks ainult ettevalmistav etapp kõrgkooli astujatele. Kvaliteedi osas ei ole riik rahul sellega, et Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja edetabelis 220. kohal oleva gümnaasiumi tulemuste vahe on nii suur. Praegu mängivad kõik gümnaasiumid ühes liigas ehk nii tulevane tippadvokaat kui juuksur teevad ühised riigieksamid ja on ühes edetabelis.
Gümnaasiumide arvu tuleb vähendada, sellest saame me kõik hästi aru, sest lapsi ei jätku enam. See on kõige kindlam fakt, mille pärast seda reformi tehakse. Kui gümnaasiumide arvu vähendada, paranevad nende õppetulemused, sest kõik enam sisse ei saa ja rohkem noori suundub kutsekooli. Riigil on tõsine probleem kutsekoolide imidžiga, mida ei ole üles saadud, vaatamata sellele, et kutsekoolide materiaalne baas ja seal antav haridus on hea. Ikkagi valib 75 protsenti lastest gümnaasiumi ja 25 protsenti kutsekooli.
Raha osas on tekkinud huvitav arusaam, et kui alles jääb 70-80 gümnaasiumi, siis saab tõsta õpetajate palka. Asekantsleri sõnul on aga gümnaasiumides kogu üldhariduse rahast kinni vaid 15 protsenti. Seega tuleks meil sellisel juhul hoopis põhikoolid ette võtta, sest 85 protsenti rahast on hoopis seal. Aga riik on öelnud, et põhikool peab olema võimalikult kodu lähedal.
Kui riik tahab läbi viia reformi, siis tulebki natuke jõulisemalt käituda. Mina näen, et gümnaasiumides oleksid riiklikult tellitavad õppekohad, sest sellisel juhul saab riik reguleerida, palju läheb lapsi gümnaasiumi ja palju kutsekooli.
Kivimurd-Tarelkina: Mina ei mõista, mis on selles halba, kui 75 protsenti põhikoolilõpetajatest gümnaasiumi läheb. Euroopa Liidu eesmärk 2010. aastaks oli tõsta keskharidusega inimeste osakaal 85 protsendile; Eestil oli see 82 protsenti. Nüüd me räägime, et alla 75 protsendi inimestest võiksid olla keskharidusega. Mida saavutab riik, kui ta inimeste haridustaseme alla viib?
Keskharidus omandataks praegusega võrreldes suuremal määral kutsekeskkoolides.
Kivimurd-Tarelkina: Kes ütleb, et kutsekeskkoolid tagavad keskhariduse omandamise? Vähemalt kolmandik sealsetest õpilastest loobub keskhariduse omandamisest ja piirduvad vaid ametiga. 15-16-aastastel noortel on kutsekeskkoolis väga kerge loobuda keskharidusest – selleks ei ole vaja isegi vanema kooskõlastust.
Vanemad ei suuda saata last kaugemale kooli
Rahuküla: Haridusministeerium ütleb, et gümnaasium ei ole sotsiaalasutus. Kui vaadata maapiirkondi, siis see ikkagi kujuneb ka sotsiaalasutuseks. Paljudel vanematel ei ole majanduslikke võimalusi saata laps kaugemale kooli.
Kokk: Laste arvu vähenemine oli selge juba kümme aastat tagasi. 2004. aastal esitletud Jõgevamaa hariduse arengukavas eksiti laste arvu vähenemise prognoosimisel vaid ühe kooli osas, ent ülejäänute osas olid prognoosid liiga optimistlikud – lapsi on praegu veel vähem, kui toona oodati.
Teisalt ei tohiks riik ühtegi kooli ise kinni panna. Kooli panevad kinni lapsevanemad koos lastega, sest kui lapsi enam kooli ei tooda, siis pole ka kooli. Mina toetan kahe käega seda, et riik rajab igasse maakonda korraliku riigigümnaasiumi, kuid see ei tohi olla põhjus teiste koolide jõuga sulgemiseks. Jõgevamaal on ainult Tabivere kool olukorras, kus gümnaasiumiosa säilitamise tõenäosus on väga väike: viie kilomeetri kaugusel on Lähte kool, kus kõik võimalused on sügiseks olemas.
Julgen öelda, et aprilli lõpus tullakse välja teatega, et igasse maakonda tuleb riigigümnaasium ja ülejäänud gümnaasiumide saatus jääb omavalitsuste otsustada. Jõuga ühtegi kooli kinni ei panda, ma ei näe ühtegi poliitilist jõudu, kes tahaks gümnaasiumi Mustvees, Põltsamaal, Palamusel sulgeda.
Olen nõus, et keskharidus tuleks anda nii paljudele lastele kui võimalik, et noor saaks pärast gümnaasiumi otsustada, kas minna eriala õppima ametikooli või ülikooli.
Millist mõju avaldab riigigümnaasiumi rajamine maakonna teistele koolidele?
Kokk: Otseselt mitte mingisugust, sest Põltsamaalt tuleb sinna kolm või viis last, Palamuselt ehk rohkem. Mõju ulatus sõltub sellest, millise imidži see kool saab.
Kivimurd-Tarelkina: Ega see ole Treffneri-taoline kool, sellest tuleb maakonnakeskuse kool.
Lille: Tegemist on Jõgeva linna ja Jõgeva valla koolivõrgu reorganiseerimisega, ei millegi rohkemaga.
Kokk: Haridusministeeriumi plaan on riigigümnaasiumidega see, et struktuurfondide rahaga saaks järgmisel eelarveperioodil igas maakonnas üks kool väga heasse korda.
Lille: Just – igas maakonnas saabki üks kool väga heasse korda. Jõgeva riigigümnaasiumist ei teki aga maakondlikku gümnaasiumi, sest Põltsamaalt, Mustveest ei tule lapsed sinna.
Kokk: Jõgeva maakonna tõmbekeskus ei ole Jõgeva ega Mustvee, vaid Tartu linn. Seda tuleb julgelt tunnistada.
Rahuküla: Kui siin käis jutus läbi lause, et riik ühtegi kooli kinni ei pane, siis ometi on rahandusministeerium seisukohal, et riik rahastab gümnaasiumi juhul, kui seal on klassis vähemalt 25 õpilast. Tähendab, riigil siiski on mingisugused tõkked plaanis.
Küsimus on rahas
Kivimurd-Tarelkina: Mustvees maksime sel aastal gümnaasiumile eelarvest juurde 14 000 eurot, aga kui linn peaks hakkama gümnaasiumikohti täielikult ise rahastama, on summa juba 95 000 eurot. Kust väike omavalitsus selle raha võtab?
Arula: Kui kehtestada gümnaasiumis klassi suuruse miinimumiks 25 last, siis juba sellega jääb gümnaasiume mõnevõrra vähemaks. Koolid muutuvad suuremaks ja algab õpilaste liikumine, mis joonistab välja tõmbekeskused. Kui koolis on kogu gümnaasiumiosa peale on 20 või 40 õpilast, siis seda on vähe.
Rahuküla: Tahad öelda, et 252 õpilasega gümnaasium on parem kui 40 õpilasega?
Arula: Ma ei taha seda öelda, kuid tunnistagem, et 20-30 õpilast on gümnaasiumi jaoks vähe.
Rahuküla: Kas sa tahad öelda, et kvaliteet langeb? Küsimus on rahas, mitte kvaliteedis!
Arula: Ka kvaliteedis on küsimus. Gümnaasium 20 õpilasega on gümnaasiumi mängimine.
Rahuküla: 25 last klassis tähendab, et pedagoog ei suuda läheneda õpilasele individuaalselt, millest nii palju räägitakse. Las väikegümnaasiumid surevad oma loomulikku surma.
Kokk: On muidugi ka neid lapsi, kes ei saa suures klassis hakkama ja kuskil peavad olema ka need koolid, kus lähenetakse individuaalsemalt. Algkool peab olema külas nii kaua, kuni vanemad oma lapsi sinna viivad, kuid riik ei peaks kinni maksma omavalitsuse soovi pidada seitsme lapsega gümnaasiumi.
Kivimurd-Tarelkina: Riik peaks andma sõnumi, kas ta selle seitsme lapse jaoks pearaha annab või jätab kõik vähem kui 25 õpilasega gümnaasiumiklassid omavalitsuse rahastada.
Arula: Hea oleks tõesti teada, mis on toimumas. Mina ootasin, et riik teeb haldusreformi enne ära, kuid praegu näib, et haridus lausa vägistatakse haldusreformi ees ära. Kui haldusreform oleks ees ära käinud, siis oleksid tõmbekeskused ja koolivõrk iseenesest korrastunud.
Kokk: Tänased maakoolid täidavad olulist ülesannet, nad tagavad kvaliteetse hariduse andmise kohalikele ja lähiümbruskonna lastele, et nad saaksid jätkata hariduse omandamist kas kõrg- või kutsekoolis. Enne reformi peab olema vastus küsimusele, kuidas vanemad tagavad lapsele kvaliteetse hariduse, kui kool asub kodust mitmekümne kilomeetri kaugusel, kuidas on tagatud korralik transporti kooli ja tagasi. Iga reform peab olema läbi mõeldud. Reforme tasub teha vaid siis, kui olukord antud valdkonnas selle läbiviimisega tunduvalt paraneb.
KÜSIS ARVED BREIDAKS
