Reedel Jõgeval viibinud justiitsminister Andres Anvelt andis Betti Alveri muuseumis toimunud kohtumisel ülevaate justiitsministeeriumis viimastel kuudel töös olnud seaduseelnõudest. Muuhulgas rääkis ta ka päev varem riigikogus esimesel lugemisel olnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seadusest, millega riik astub esimesi samme senini kontrollimatult vohanud kiirlaenuturu ohjeldamisel.
Minister Anvelti sõnul on Eesti kiirlaenuturg ümberkaudsete riikidega võrreldes väga häbiväärses seisus. “Mujal Euroopas peetakse liigkasuvõtmise probleemiga tegelemist normaalseks, meil öeldakse, et see on erasektori ja ettevõtlusvabaduse piiramine,” lausus justiitsminister.
Kolmandik inimesi n-ö laenuspiraalis
“Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Norras on sellele probleemile päitsed pähe pandud, kõik need riigid on kiirlaenuturgu mitmete seadusest tulenevate meetmetega ohjeldanud. Eesti on aga siiani olnud kõige liberaalsem, meil on turg täielikult reguleerimata. See on kaasa toonud olukorra, et kolmandik umbes 140 kuni 150 tuhandest kiirlaenu võtnud inimesest on n-ö laenuspiraalis – nad võtavad ühe laenu selleks, et teist kustutada. Kiirlaenuvõlgade kogusumma ulatub Eestis praegu mitmekümne miljoni euroni. Omaette äriks on muutunud ka võlgade väljanõudmine ning seegi on kaasa toonud väga suure vaesusse langemise riski.”
Kiirlaenuturu rahustamine oli Andres Anvelti sõnul Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale oluline juba enne valitsusse minekut. “Opositsioonis olles andsime turu korrastamiseks sisse samad eelnõud, aga siis öeldi, et ei ole ilus sekkuda liberaalsesse turumajandusse,” ütles ta. “Koalitsiooni minnes kuulus see nende meie programmis olnud asjade hulka, mille kohta ütlesime, et ilma nendeta me valitsusse ei lähe.”
Ülempiir krediidikulukuse määrale
Eelmisel nädalal riigikogus esimese lugemise läbinud seaduseelnõuga kehtestatakse ülempiir krediidikulukuse määrale ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijakrediidi lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel.
Tarbijakrediidi lepingust tulenevate ebamõistlikult kõrgete kulude eest püüti tarbijat kaitsta juba 2009. aastal jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatustega, kuid kahjuks ei hakanud need sätted praktikas piisavalt hästi toimima ning ei ole siiani soovitud tulemusi andnud.
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; LINE-HEIGHT: normal; TEXT-AUTOSPACE: ; mso-pagination: none; mso-layout-grid-align: none” align=”justify”>“Kui võtame lahti kiirlaenufirmade koduleheküljed, siis mõne laenu puhul on krediidikulukuse määraks 100 protsenti, mõne spetsiifilise toote juures on see aga kuni 20 000 protsenti,” tõi justiitsminister näite. “Krediidikulukusele seatakse nüüd piirmäär, üle mille loetakse laenu andmist ebaseaduslikuks ehk liigkasuvõtmiseks.”
Eelnõu järgi ei tohi tarbijalaenu krediidikulukuse määr olla suurem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine eraisikutele antud tarbimislaenu kulukus. Käesoleva aasta augustis oli viimase kuue kuu keskmine krediidikulukuse määr 34,05 protsenti, seega oli kolmekordne viimase kuue kuu keskmine näitaja sel hetkel 102,17 protsenti. Kui laenu kasutamise eest küsitakse kõrgemat tasu, on tarbijakrediidi leping automaatselt tühine. “Inimesel on kohustus tagasi maksta ainult laenusumma ja seadusega sätestatud intress,” selgitas Andres Anvelt.
Kiirlaenureklaamid kaotatakse
Vahekohtute kasutamine tarbijakrediidi lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel soovitakse Andres Anvelti sõnul keelata muuhulgas ka seetõttu, et välistada olukord, kus vahekohtuks on laenuandja teine firma. “Neis asjades, mis puudutavad tarbijakrediiti, võib vaidlusi lahendada ainult riik,” ütles minister. “See on tagatis selleks, et inimene saaks oma õigusi paremini kaitsta.”
Lisaks juba menetluses olevale eelnõule, on valitsusel justiitsministri sõnul kavas kiirlaenuturu reguleerimiseks esitada terve meetmete pakett. “Rahandusministeerium on saatnud meile kooskõlastamiseks eelnõud, millega tarbijakrediidi firmasid hakatakse litsentseerima, nende üle hakkab järelevalvet teostama finantsinspektsioon ning neile võidakse kehtestada reklaamipiirangud.”
Andres Anvelti sõnul on kiirlaenufirmadele pandud küll kohustus kontrollida laenuvõtjate teovõimet, senist maksekäitumist jne, kuid nad ei tee seda, sest keegi ei kontrolli neid. “Kuna keegi ei kontrolli nende kontrollimist, siis jätavad nad kõik inimeste endi vastutusele,” nentis justiitsminister. “Siiamaani pidi nende nõuete täitmist kontrollima tarbijakaitseamet, kes aga ei olnud sisuliselt suuteline seda tegema. Selleks, et tarbijakaitseamet sekkuks, peab tarbija kaebuse esitama, aga ta ei lähe sinna.”
Reklaamipiirangute osas ei ole valitsuskoalitsioonis Andres Anvelti sõnul siiani veel kokkuleppele jõutud. “See vaidlus alles käib,” lausus ta. “Meie soovime kiirlaenufirmade reklaamid täielikult ära kaotada.”
Andres Anvelt avaldas heameelt selle üle, et kiirlaenuturu reguleerimist on nüüd asunud toetama ka krediidiasutused. “Masu tippajal oli nad reguleerimise vastu,” ütles minister. “Nende jaoks oli see mugav: kui inimesed jäid eluasemelaenu võlglasteks, siis nemad said oma raha kätte tänu sellele, et inimesed võtsid kiirlaenu ja maksid selle abil pangale oma eluasemelaenu. Loomulikult oli see väga rumal ja lühinägelik.”
i
MATI ALEV
