Ühe käega müüb Eesti riik nn sooja õhku (AAU ühikuid) ja investeerib saadud raha taastuvenergia projektidesse. See toob muu hulgas kaasa metsamaterjali kasutamise kasvu ehk nõudlus suureneb.Ž
Teise käega plaanib riik muuta maksuseadust, et erametsaomanik leiaks lihtsamini tee oma majandamist vajavasse metsa ning suurendaks turul pakutava metsamaterjali hulka.
AAU-de müügist saadud raha investeeritakse põhiliselt energia säästmise ja katlamajade taastuvatele kütustele üleviimise projektidesse. Eesmärk on vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest pärit kütustest ning suurendada kohaliku tooraine kasutamist. Viimane toob omakorda kaasa suurema tööhõive, madalama toasooja hinna ning maksuraha laekub meie riigi eelarvesse.
Mets optimaalsesse kasutusse
Metsanduse arengukava (2001-2010) kohaselt on optimaalne raiemaht meie metsadest 12 miljonit tihumeetrit aastas. Reaalses elus on aga alates 2004. aastast raiutud keskmiselt ainult 6,2 mlj tm aastas.
35 protsenti Eesti metsadest kuulub füüsilistest isikutest eraomanikele, 8 protsenti juriidilistele isikutele ja 40 protsenti riigile. 17 protsenti on riigile kuuluvad, aga veel reformimata metsamaad. Viimatinimetatud metsad lähevad kas oksjoni kaudu müüki või jäävad riigile ehk antakse üle Riigimetsa Majandamise Keskusele.
Olles isiklikult kohtunud metsaomanikega metsatööstuse liidu korraldatud teabepäevadel Räpinas, Mäos, Pärnus ja Rakveres, sain kinnitust, et on lahendamist vajavaid probleeme. Metsaomanikud ise tunnistavad, et nende mets on majandamata, sest nad ei soovi maksta tulumaksu kogu käibe pealt, vaid ikkagi ainult tulult.
Rahandusministeeriumis valminud seadusemuudatus lõpetab praeguse erametsaomaniku suhtes ebaõiglase olukorra. Füüsilisest isikust metsaomanik saab õiguse alates tulu saamise aastast kuni kolme aasta jooksul tehtud metsamajandamise kulusid müügitulust maha arvata. Selleks lükatakse müügitulu maksustamise hetke kolm aastat edasi.
Metsast saadava tulu maksustamisel tuleb arvestada metsanduse eripära. Väikeomaniku jaoks on metsamaterjali müük tihtipeale ühekordne tegevus. Mets on pika aja jooksul kasvanud ja pärast ühekordset tuluteenimist tuleb seda jälle pikalt kasvatada, enne kui see taas tulu annab. Metsa väikeomanik ei tohi sattuda metsast teenitud tulu maksustamisel suuromanikuga võrreldes ebasoodsamasse olukorda ega maksta ebaõiglaselt suurt summat maksudeks.
Praegu on metsa uuendamisega seotud tõendatud kulusid võimalik arvestada kasvava metsa raieõiguse võõrandamisega seotud kuludena samal aastal või järgmistel maksustamisperioodidel.
Samas pole looduslikult otstarbekas maha raiutud metsa asemel kohe esimesel aastal uut istutada. Metsaseaduski nõuab, et pärast metsa raiet tuleb seda kahe järgneva aasta jooksul uuendada põhimõttel, et hiljemalt viie aasta pärast oleks mets uuenenud.
Seadusemuudatuse jõustumisel saavad erametsaomanikud metsast tulu teenimisel kõigepealt maha arvata metsa varumise ja uuendamisega kaasnenud kulud (uue metsa istutamisel) ning alles seejärel kätte jäänud rahalt tuleb tulumaksu maksta. Erametsaomanik saab rahuliku südamega asuda majandama oma raieküpset metsa.
Olen kindel, et riigipoolne erametsaomaniku tegevuse soodustamine kahe käega toob kaasa elavnemise puiduturul, jätab erametsaomanikele lisaraha kätte, loob juurde uusi töökohti ja kasvatab nii metsaomanike kui ka riigi tulusid. Kõik võidavad, vaid varimajandus kaotab.
i
TÕNIS KÕIV, Riigikogu liige, Reformierakond
