Riigikokku maailma parandama

Möödunud reedel Jõgeva kultuurikeskuses toimunud maakonnalehe Vooremaa valimisdebatil sai taaskord kuulda seda, mida üks või teine riigikokku pürgija lubab või mida kindlasti ära teeks, kui pärast 5. märtsi parlamendivalimisi Toompeale pääseks. Kõik Vooremaa debatil osalenud kindlasti riigikokku ei pääse, mõned aga küll.
Iseasi on muidugi see, kui palju ühest või teisest konkreetsest parlamentipürgijast tegelikult poliitikate kujundamisel olenema hakkab. Praegu pole seegi veel paigas, milline võimuliit märtsi esimestel nädalatel kokku pannakse. Ja milliseid otsuseid uus valitsus langetama hakkab.
Debatil räägiti nii maaelust kui ka sellest, kas põllumajandusel Jõgevamaal on veel ikka tulevikku. Poliitikasse pürgijad nentisid, et metsa tuleb majandada targalt ja mahepõllumajandusele tuleks rohkem rõhku pöörata.
Samas me teame, et Eesti kui väikeriigi puhul oleneb palju ka sellest, mis toimub nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt. Eesti majandus pole sõltumatu ümberringi toimuvast.
Kuulates seitsme poliitiku debateerimist metsanduse, põllumajanduse, kultuuri ning hariduse teemadel, siis ühelt poolt oli see justkui arutelu erinevate inimeste vahel, kel kõigil oma kindlad tõekspidamised, maailmapilt ja seisukohad erinevates maailmaasjades.
Teisalt seisab iga debateerija selja taga terve erakond ehk hoopis suurem kooslus inimesi. Iga debatil osalenu arvamus peaks seega väljendama ühtlasi ka erakonna seisukohti laiemalt. Samas võiks mingid muutumatud tõekspidamised, olenemata erakonnast, olla ka igal ühel endal.