Teisipäeval riigikogu istungil toimunud arutelul „Elu võimalikkusest maal” ettekande pidanud maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk tõi mitmeid näiteid nii Jõgevamaaga seotud kordaminekutest kui ka valuküsimustest.
„Maaelu on just see, mis aitab hoida Eestimaad,” ütles poliitik Aivar Kokk. Ta toonitas ettekandes ettevõtluse tähtsust. „Hea elukeskkonna ja kõrge elustandardi aluseks on tugev ning stabiilne majandus. Tugev majandus seisab tugevatel ettevõtetel, mis loovad kõrget lisaväärtust ja maksavad makse. Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine on riigi olulisim roll ettevõtluse arendamisel, millega tuleb tegeleda pidevalt.”
Koka sõnul annavad maaelule jõudu ka maakonnakeskustes ja külades toimuvad kultuurisündmused. Näitena tõi ta naiste tantsupeo Jõgeval ja meeste tantsupeo Rakveres. „Seal on sama palju rahvast nagu üleriigilistel tantsupidudel ja tribüünid on alati publikut täis. Jätkub sädeinimesi ja nendega kaasa tulijaid ning koostegemise rõõm annab energia järgmisteks päevadeks.”
Peatused ja bürokraadid
Ühistranspordi valdkonnas peab Aivar Kokk arenguks uute elektri- ja diiselrongide kasutusele võtmist ja rongiga reisijate arvu märgatavat tõusu. Nii mõnegi peatuse lisamine jääb aga bürokraatia taha. „Kui riigikogu majandus- ja maaelukomisjon arutavad, kas ühele kiirrongile teha peatus Tabiveres, siis otsus tehakse üksmeelselt. Läheb aga aasta mööda ja midagi ei juhtu, sest ametkonnad on meie riigis palju kõvemad kui meie. Ei suudeta otsustada. Vahel võibki tunduda, et riigikogus võib ju arutada mida tahes, aga ametnikud teevad oma tööd ikka nii, nagu nemad soovivad.
Kevadel arutasime maaelukomisjonis ka ühistranspordi teemat. Leppisime kokku nõudepeatuse võimaluse. Kui aga täna teavitada, et Adaverest on iga päev kindlal kellaajal kaugliinibussile minejaid, siis selgub, et maanteeamet ei suuda kokku leppida vedajatega, kuigi bussifirmad on valmis peatusi tegema. See näitab ka seda, et antakse lubadused, kuid tegelikult neid ei täideta,” rääkis maaelukomisjoni esimees.
Sama komisjoni liige Siret Kotka-Repinski märkis, et nooremad pered kolivad maale elama ennekõike Tallinna ja Tartu ümbrusse, ja esitas küsimuse, mida teha, et tuldaks ka kaugemale ja soovitaks seal luua lasterohkeid peresid.
Aivar Kokk vastas: „Ma kutsun sind Peipsi äärde Kasepääle. Kui ma 2004. aastal külastasin Jõgeva maavanemana tööd alustades seda paika, olid seal vanad, väsinud majad. Kui täna sõita mööda kuulsat seitsme kilomeetri pikkust külatänavat, siis võib näha, et enamik maju on renoveeritud või renoveerimisel. Tagasi on tulnud ennekõike 30-40 aastased kohalike juurtega inimesed.
Palju aitas kaasa see, et otsustasime, et Kasepää tuleb järele aidata ülejäänud piirkondadele. Käisin maavanema Hiinas ja seal ühe järve kaldal tekkis mul mõte ehitada laululava Kasepääle Peipsi järve äärde. See on praegu saanud üheks suuremaks kontsertide toimumise paigaks suviti. Populaarsust on Kasepääle toonud ka Kalevipoja uisumaratonid ning Kalevipoja kala- ja veefestivalid.”
Tulevik mahetootmisel
Riigikogu liige Marika Tuus-Laul tundis huvi, mida konkreetselt on tehtud pestitsiidide kasutamise pidurdamiseks, vähendamiseks ja teatud valdkondades ka keelustamiseks. „Minu küsimus ei puuduta mahetoitu, vaid lihtsalt pestitsiidide kasutamise piiramist. Miks Eestis puudub tänaseni mullaseadus, mis paneks paljud küsimused paika?”
„Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine tunduvalt tagasihoidlikum kui naabritel ja seda väga lihtsal põhjusel: me ei ole nii rikkad, et suudaksime nii palju taimekaitsevahendeid tarvitada. Jah, taimekaitsevahendite kasutamise protsent suureneb, kuid asjal on kaks poolt. Kui mingi haigus tuleb sisse, siis on kaks võimalust, kas me päästame selle taime ja on võimalik ka pärast midagi süüa, või me ei päästa. Teisalt läheb Eesti kindlasti üha rohkem ja rohkem üle mahepõllundusele. Kui me vaatame numbreid, siis iga aastaga see tendents suureneb.
Usun, et Eesti põllumajanduse tulevik on kindlasti mahepõllundus, sest väga paljudes rikkamates riikides on mahetoidu ostjaid väga palju ja hind on hoopis teine. Kui suudetakse toota mahetoodangut piisavalt palju, et seda ka välisturgudel korralikult müüa ja me saame head lepingud, siis usun, et mahetootmine suureneb ja kindlasti väheneb taimekaitsevahendite kasutamine,“ vastas Aivar Kokk.
Ka kaasettekandja, Nopri talu peremees ja maaelu edendaja Tiit Niilo tegi oma sõnavõtus ettepaneku, et maailma puhtaim riik peaks olema Eesti, mis eeldaks 51 protsenti mahemaad.
JAAN LUKAS
