Riigikaitsekomisjon arutas oma esmaspäevasel istungil kutsealuste ja ajateenijate tervisliku seisundiga seonduvat. Komisjoni istungile olid kutsutud kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja major Madis Kraav ja tervishoiu büroo juhataja Mari-Ann Lõõnik, Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide ja kutsesobivuse hindamise osakonna juhataja doktor Marit Õun ning kaitseväe peaarst major Indrek Parts.
Külalised andsid ülevaate kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevate arstlike komisjonide tööst ning kutsealuste ja ajateenijate tervislikust seisundist.
Kutsealuste tervislik seisund tekitab riigikaitsekomisjonile jätkuvat muret. Ajavahemikul 2006. aasta 1. detsembrist kuni 2007. aasta 1. detsembrini läbis arstliku komisjoni üle kümne tuhande kutsealuse, neist vaid 23 protsenti olid tervisliku seisundi poolest tegevteenistuseks kõlblikud ning 13 protsenti tegevteenistuseks kõlblikud piirangutega. Tegevteenistuseks mittekõlblike osakaal oli 30 protsenti arstliku komisjoni läbinutest ning ajutiselt mittekõlblikke oli 34 protsenti.
Ajateenistuses olles arvatakse erinevatel meditsiinilistel põhjustel reservi 7-9 protsenti ajateenijatest. Peamisteks põhjusteks on luu-lihaskonna haigused ja psüühikaga seotud probleemid. Paljudel ajateenistusse asunud noormeestel on nõrk füüsiline ettevalmistus ja kohanemisraskused ajateenistusega. Eeltoodust lähtuvalt peaks nii kool kui ka kodu pöörama rohkem tähelepanu noorte vaimsele ja füüsilisele arengule ning tõstma kehalise aktiivsuse ja kehalise kasvatuse tundide efektiivsust ja osakaalu.
Ülaltoodud statistika peaks märksa rohkem huvitama haridus- ja sotsiaalvaldkonna vastavaid ametkondi kui seni. Küsimus pole mitte ainult Eesti kaitsevõimes vaid laiemalt noorsoo tervises.
Riigikaitsekomisjonil on kavas koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga ning kaitseministeeriumiga kutsealuste ja ajateenijate tervisliku seisundi teemat jätkuvalt käsitleda, et üheskoos võimalikke lahendusi leida.
MATI RAIDMA,
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Reformierakond
