Pean riigigümnaasiumi rajamist Jõgevale perspektiivikaks ettevõtmiseks, mis võimaldab luua nüüdisaegse ja atraktiivse hariduskeskkonna Jõgevamaa erinevate piirkondade noortele.
Ühtlasi oleks tulemusteks ka Aia 34 asuva koolimaja renoveerimine riigi toetusega ja ühtlasi hariduskulude kokkuhoidmine.
Möödunud teisipäeva Vooremaas ilmunud artiklis koolikorralduse teema käsitlemisest Jõgeva linnavolikogu istungil avaldas haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, Jõgeva Gümnaasiumi direktor Taisto Liivandi lühiintervjuus ajakirjanikule arvamust Jõgevale riigigümnaasiumi rajamise ebaotstarbekusest. Liivandi pooldab ühtse gümnaasiumi moodustamist praeguste Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi baasil ja peab gümnaasiumi vanuseastme klassidele sobivaks asukohaks Aia 34 koolimaja.
Ka sel juhul tuleks see hoone nüüdisajastada. Selleks vajalik 50-60 miljonit krooni linna eelarves puudub. Riigilt saastekvootide müümisest laekunud summadest 28 miljoni kroonise toetuse saamiseks on aga kindlaks tingimuseks riigigümnaasiumi loomine ja Aia tänava koolihoone Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omandusse või pikaajalisele rendile andmine.
Kui aga moodustataks kahe kooli baasil ühtne gümnaasium (gümnaasiumiklassidega Aia 34 asuvas koolimajas), siis tuleb samuti leida lahendusi küsimusele, kuidas kasutada praegusi gümnaasiumihooneid.
Probleemile juhib tähelepanu ka Taisto Liivandi. Usutavasti pole põhjust väga muretseda: on mõistlik, et linnavolikogu annab linnavalitsusele ülesandeks tellida arhitektilt eskiisprojekt, kus pakutakse välja hoones paikneda võivad asutused. Ehk võiks näiteks praegusse Jõgeva Gümnaasiumi hoonesse paigutada linnaraamatukogu, kunstikooli ja muusikakooli.
Riigigümnaasiumi loomisel jääksid linnal ära Aia 34 hoone haldamiskulud. Majas praegu paiknev täiskasvanute keskkool töötaks seal edasi ka riigigümnaasiumi tegutsemise ajal. Taisto Liivandi ja teised, kes riigigümnaasiumi rajamisse skeptiliselt suhtuvad, loevad selle koolitüübi haldamist raskeks, sest raskusi võib olla kolme paralleelklassi kokkusaamisega.
Riigigümnaasiumi puhul katab aga ju vastavad kulud haridus-ja teadusministeerium. Samuti on tarvis arvestada, et õpilaste arvu vähenemise tõttu jääks Jõgevamaale praeguse kaheksa iseseisva gümnaasiumi asemele vaid maksimaalselt kolm (Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee). Seega peame tulevikus arvestama ka Palamuse, Puurmani, Tabivere ja osaliselt ka Mustvee piirkonna õpilastega, kes hakkaksid õppima riigigümnaasiumis.
Miks ei võiks aga heatasemelises ja innovaatilises riigigümnaasiumis tulevikus õppida soovida ka noored, kes muidu läheksid gümnaasiumiharidust omandama Tartusse või Tallinna.
Seoses riigigümnaasiumi avamisega kardetakse ka uue õpetajaskonna tekkimist.<span style=”mso-spacerun: yes”> Sisuliselt sama olukord tekiks ka gümnaasiumi ja ühisgümnaasiumi liitumise tulemusel. Tugeva hariduskeskkonna tõttu õpilaste hulgas populaarseks saanud riigigümnaasium kindlustaks aga õpetajaid paremini huvitavama ja tasuvama tööga.
Loe ka “Riigigümnaasiumi rajamine Jõgevale otsustatakse paari nädala pärast”, Vooremaa, 1. veebruar 2011
i
MEELIS PAUKLIN, Jõgeva linnavolikogu esimees
