|
|
Kui Jõgevamaa gümnaasiumi õpilased pärast jõuluvaheaega taas kooli tulevad, ootab neid ees tore üllatus: jõulureedel ehk sel esmaspäeval paigaldati riigigümnaasiumi hoone ette Vergo Verniku monumentaalskulptuur “Tasakaal”. |
Monumentaaltaiese toimetas Jõgevale OÜ Tõsteveod tõstukauto. Selle aitasid mõni nädal varem OÜ Adesse Ehitus poolt rajatud vundamendile paigaldada tõstukauto juht Andres Kaimer ning OÜ Kiili Betoon töömehed Andrus Kimmel ja Kahro Joost. Kogu tegevus käis skulptor Vergo Verniku valvsa silma all.
Et taies tuli kokku panna kolmest eri detailist, võttis selle paigaldamine päris palju aega. Loodimist, lihvimist, tükkide kokkuklapitamist ja seguga mässamist jätkus suisa mitmeks tunniks.
Küsimusele, mida monumentaalskulptuur õigupoolest kujutab või sümboliseerib, vastas Vergo Vernik, et tegemist on abstraktse taiesega ning igaüks võib rakendada oma fantaasiat, mõtlemaks välja, mida see kujutab. Taiese keskmist osa ilmestab huvitav faktuurne pind.
Kaanonid ja vabadus
“Koolihoone on ehitatud Stalini-aegsete kaanonite järgi. Taiese vabavormiline muster võiks olla hoone rangusele teatavaks vastukaaluks,” ütles Vergo Vernik.
Ehkki “Tasakaal” on skulptori sõnul rohkem skulptuuri tööpealkiri, võib eelöeldust leida siiski väikese vihje, kuidas seda pealkirja tõlgendada.
Nelja riigigümnaasiumi, sealhulgas Jõgevamaa gümnaasiumi tarvis tellis taiesed Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS). Ideekonkurss kuulutati välja tänavu märtsis. Siinsele riigigümnaasiumile mõeldud skulptuur otsustati konkursitöid analüüsides tellida Vergo Vernikult, kes on praegu Tallinna huvikeskuse Kullo skulptuuriateljee õpetaja. Laiem avalikkus teab teda kui Kadrinasse püstitatud emakeeleausamba autorit. Mitme sümpoosioni käigus on ta loonud taieseid ka Kuressaare ja Paide linnaruumi.
“Eestis tellitakse monumentaaltaieseid paraku suhteliselt vähe,” nentis Vergo Vernik. “Ka nn protsendikunsti süsteem, mis Rootsis, Taanis ja mitmel pool mujal väga hästi toimib, on meil alles lapsekingades.”
Protsendikunsti süsteem
Nn protsendikunsti süsteemi toimimise aluseks on meil mõnede teiste riikide eeskujul vastu võetud seadus, mis kohustab investeerima vähemalt ühe protsendi avalike hoonete ehitustööde maksumusest kunstiteoste soetamisse. Seadus jõustus 2011. aastal ja selle toime pole Eesti linnade avalikus ruumis veel kuigi märgatav, seda enam, et omavalitsuste kohta see nõue ei kehti.
“Paraku kuuluvad aga paljud avalikud hooned, nagu rahvamajad, raamatukogud ja hooldekodud, meil just omavalitsustele,” ütles Vergo Vernik.
Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi ei osanud eile veel öelda, kas valgest betoonist skulptuurile ka pidulik avamine korraldatakse.
“Kui kooli personal 2. jaanuaril taas tööle tuleb, siis arutame seda asja,” ütles koolijuht.
i
RIINA MÄGI
