Palamuse rahvamajas möödunud reedel toimunud kooliteatrite näitemängupäeval astusid üles viis keskastme ja kaks gümnaasiumiastme truppi ühtekokku kaheksa lavastusega. Õiguse riigifestivalidel Jõgevamaad esindada said Jõgeva gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja kesk- ja gümnaasiumiastme trupp.
Noorte teatritegemisi hindas kolmeliikmeline žürii, millesse kuulusid Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse liige Kristiina Oomer, Vanemuise teatri näitleja Raivo Adlas ja Eesti Rahvusringhäälingu raadioteatri juht Toomas Lõhmuste.
“Üks täna esinenud truppide ühiseid tunnusjooni oli, et kõik olid endale päris põnevad ülesanded võtnud,” tõdes Toomas Lõhmuste. Osa truppe suutis tema sõnul kõrgele seatud latist ka elegantselt üle hüpata, osal see nii hästi ei õnnestunud.
Kui kummagi vanuserühma parima lavastuse väljasõelumine polnud seekord väga keeruline ülesanne, siis parima nais- ja meesnäitleja tiitel jäi mõlemas rühmas välja andmata. Aga seda oleks vale miinusmärgiliste nähtuste hulka liigitada.
“Me tõesti ei osanud kedagi personaalselt esile tõsta, ent mitte sellepärast, et kõik oleksid halvasti mänginud, vaid sellepärast, et trupid olid väga ühtsed ja tegid head ansamblitööd,” ütles Toomas Lõhmuste. “Meeldis ka see, et nähtud lavastused olid enamasti elegantselt vormistatud ja neis oli palju kujundlikkust. Tänapäeva arvutiajastul, mil inimeste mõtlemine üha ikoonilisemaks muutub, on väga tähtis, et teater oma kujundlikkusega sellele vastu seisaks.”
Nagu jaapani rituaal
Ansamblitunnetuse ja kujundlikkusega paistsid eriti silma Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja trupid. Neist noorem, keskastme trupp mängis Palamusel suisa kaht lavastust: Gustav Suitsu luuletusel põhinevat “Kerkokella” (sellega osaleti ka kahe kuu tagustel Betti Alverile pühendatud luulepäevadel “Tuulelapsed”) ja Juri Noršteini maailmakuulsa animafilmi aluseks olevat Sergei Kozlovi poeetilist lugu “Siil udus”.
“Kerkokella” kohta ütles Toomas Lõhmuste, et see on puhas ja täpne ning minimalistlik nagu mingi jaapani rituaal. Raivo Adlas lisas, et temal tekkis tunne, nagu loeks teksti üksainus inimene, ehkki lugejaid oli tegelikult mitu.
“Siil udus” tunnistati küll keskastme vanuserühma parimaks lavastuseks, ent žürii tagasiside minutitel jagati neile soovitusi, kuidas seda veel paremaks teha. Toomas Lõhmuste arvas näiteks, et udu, mida markeerivad laval pikad valged tüllkardinad, tuleks tõsta illustreerivast nähtusest siili ja karuga võrdväärseks tegelaseks ning tuua lavastusse sisse rohkem kummastavat ja ootamatut.
“Mulle meeldib, kuidas kogu trupp koos tegutses. Sellist ühtsust on väga raske saavutada,” lisas Kristiina Oomer.
Ka Liblikapüüdja gümnaasiumiastme trupile, kelle lavastus samuti oma vanuserühma parimaks tunnistati, oli omane väga ühtne ansamblimäng.
“Tundus uskumatuna, et selline näitlejate vägi on laval, aga keegi ei “varasta”, st ei lange rollist välja ega hakka mingeid omi mõtteid mõtlema,” tõdes Toomas Lõhmuste. Samas soovitasid tema ja Kristiina Oomer noortel näitlejatel omavahelistesse dialoogidesse rohkem energiat ja inimlikku kontakti sisse tuua. Herman Hesse kunstmuinasjutul põhineva lavastuse kammertoon ja stseenidevahelised “õhulised” liikumised olid aga juba nüüd hästi paigas.
Rahvalik nali ja retro
Torma põhikooli näiteringi OFF kaks truppi tõid näitemängupäeva elevust rahvaliku nalja ja retrostiiliga. Kaheksanda ja üheksanda klassi trupp mängis Heljo Männi aastakümnete tagust koolielu kajastavat näidendit “Nagu orjaturul”. Nagu noored näitlejad ise tagasisideminutitel märkisid, on ruudulised koolivormiseelikud ja ravimtaimede kogumine küll ajaloo hõlma vajunud, ent inimestevahelised suhted pole just palju muutunud.
Natuke nõutumaks jäid žürii ja publik siis, kui vaatasid Puurmani näiteringi lavastust “Suur sinine tühjus” ja Põltsamaa kultuurikeskuse näiteringi lavastust “Unti oodates”. Mõlemal juhul olid laval toredad noored inimesed, kes tegid vahvat asja, ainult et nende omavahel kokkulepitud mängureeglid jäid kõrvaltvaatajaile natuke arusaamatuks. Tagasisideminutitel suutsid mõlema seltskonna noored siiski tõestada, et lavastuste kallal töötades olid neil head mõtted ja kavatsused täitsa olemas, ent need lihtsalt ei realiseerunud täielikult.
Liblikapüüdja keskastme trupp on lavastusega “Siil udus” oodatud oma vanuserühma kooliteatrite riigifestivalile, mida peetakse 26. ja 27. aprillil Orissaares. Liblikapüüdja vanimal trupil pole aga kuhugi sõita vaja, sest gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestival toimub tänavu 12.-14. aprillini Jõgeval.
Jõgevamaa kooliteatrite näitemängupäeval tunnustatud
Huumori eripreemia — Torma põhikooli näiteringi OFF 7. klassi trupp (lavastus “Üks halekole naljakas kurbmäng”, August Kitzbergi ainetel, lavastaja Ülle Säälik)
Aegade sidususe eripreemia — Torma põhikooli näiteringi OFF 8.-9. klassi trupp (lavastus “Nagu orjaturul”, autor Heljo Mänd, lavastaja Ülle Säälik)
Eripreemia vahenditu jõulisuse eest — Jõgeva gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja keskastme trupp (lavastus “Kerkokell”, autor Gustav Suits, lavastaja Lianne Saage-Vahur)
Põnevate seoste eripreemia — Põltsamaa kultuurikeskuse noorte näitering Viribus Unitis (lavastus “Unti oodates”, Mati Undi, Urmas Lennuki ja Ivan Võrõpajevi ainetel, lavastaja Keiu Kess)
Eripreemia meeldejääva rolli eest — Einar Susi Puurmani näiteringist
Keskastme vanuserühmas tunnistati parimaks lavastuseks Jõgeva gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja keskastme trupi lavastus “Siil udus” (autor Sergei Kozlov, lavastaja Lianne Saage-Vahur)
Gümnaasiumiastme vanuserühmas tunnistati parimaks lavastuseks Liblikapüüdja gümnaasiumiastme trupi lavastus “Augustus” (autor Herman Hesse, lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Karl Sakrits)
i
RIINA MÄGI
