Suurem hulk hästi sooritatud riigieksameid annab võimaluse valida rohkemate erialade vahel, kuhu õppima asuda – nii kõlas Puurmani Gümnaasiumi 12. klassi üksmeelne seisukoht ja sellepärast läks ka nende eksamivalik pingevabalt.
Kirjandi peavad nagunii kõik kirjutama. Matemaatika riigieksami valis kaks õpilast. Nad on kindlad, et neil on seda kõrgkoolis vaja. Arvamus, et kõige rohkem kardetakse matemaatika riigieksamit, ei pea Puurmani Gümnaasiumi abiturientide puhul paika.
Töö käib, ainult tasand on teine
Matemaatikaõpetaja ja ühtlasi ka 12. klassi juhataja Kaie Kallak ütles, et riigieksamiks harjutab kogu klass. “Ülejäänutel on samuti kohustus kogu kursuse materjal omandada. Õppimine käib diferentseeritult, üks on tugevam, teine nõrgem, põhivara jääb põhivaraks ning seda peab valdama iga gümnaasiumilõpetaja. Ei ole nii, et kui kaks valmistub riigieksamiks, siis ülejäänud seitsmel on vaba tund. Töö käib, ainult tasand on teine,” tõdes klassijuhataja.
Ühiskonnaõpetuse riigieksamit teevad kaheksa abiturienti. Meriliis Rumvolt ütles, et ühiskonnaõpetust pani kindlasti valima ka väga hea õpetaja. “Me räägime väga palju päevakajalistel teemadel. Huvitav on diskuteerida,” kinnitas ta.
Inglise keele riigieksami valis viis õpilast, saksa keele üks. “Et Tartu Ülikooli sisse saada, peab tegema keeleeksami, sellepärast pidin inglise keele riigieksami valima,” ütles Meriliis Rumvolt.
Enamikul abiturientidest on valitud riigieksamiks ka geograafia ja selle tegid noored ära 11. klassis.
Füüsika riigieksamit ei valinud tänavustest abiturientidest keegi, bioloogia valis neli abiturienti. Koolieksamiteks valiti veel perekonnaõpetus ja kirjandus.
“Kui teen koolieksami, siis tõestan ainult endale, et ma seda ainet oskan. Kui tunnen, et saan üle keskmise punkte ning see tuleb mulle ülikoolis kasuks, siis teen kindlasti pigem riigieksami,” valgustas Meriliis Rumvolt oma eksamivaliku põhimõtteid.
Ettevalmistused täies hoos
Lõpukirjandiks valmistumine käib juba täie hooga, kirjutatud on juba üks proovikirjand ja kindlasti tuleb neid veel.
Esimest proovikirjandit oli võimalik kirjutada terve päev, valida anti kaheksa teemat, mille hulgas oli nii lõpukirjandi omi kui n-ö vabu teemasid.
“Analüüsisime neid koos õpetajaga, individuaalselt. Õpetaja näitas meile ära, milliseid vigu tegime, pidime need ise ära parandama,” rääkis Marju Perova.
Üldiselt peavad abituriendid proovikirjandite kirjutamist väga kasulikuks kogemuseks ja kirjutavad neid veel.
Kindlasti võiks tulla lõpukirjandi teemaks tänavu midagi eurorahaga seotut. Euroteemat aga üldiselt peljatakse. “Ma ei usu, et suudaksin midagi väga originaalset sel teemal veel öelda,” tõdes Meriliis.
Aire Stüf ja Karoliine Laks peavad teemadeks, millest kindlasti võiks kirjutada, kõike Eestimaaga ja kunstiga seonduvat. “Need teemad võivad küll tulla nii või naa,” uskusid tüdrukud.
2010. aasta oli lugemise aasta. Mõni kirjanditeema võib olla seotud ka lugemise ja raamatutega.
Eksamid on hajutatud
Inglise keele riigieksamiks on abiturientidel juba konkreetne g konsultatsiooniaegki paigas. Marju Perova sõnul harjutatakse tõsiselt. Seni on palju kuulatud suulist kõnet ja täidetud lünktekste. Paljudele on kuulamisülesanded rasked. Neid ülesandeid hoolega harjutataksegi.
Riigieksamiteks valmistumise aega on abiturientide hinnangul olnud piisavalt. “Isegi kui saaksime terve 12. aasta õppida ainult riigieksamite aineid, ikkagi ei suudaks kõike briljantselt omandada,” tunnistas Meriliis. Tema hinnangul on väga olulised varasemad teadmised ja kogemused.
Klassijuhataja sõnul algas valmistumine riigieksamiteks sisuliselt kohe pärast gümnaasiumi astumist.
Eksamigraafik pole õpilaste hinnangul küll tihe, osadel on viimane riigieksam näiteks juba mai keskel. Eksamid on hajutatud ja olukord pole nii pingeline.
Klassijuhataja hinnangul leiavad kõik abituriendid endale meelepärase eriala. “Valikud on vastavalt võimalustele ja võimetele,” kinnitas ta, lisades, et ka
riigieksamid on õpilased valinud vastavalt sellele, mida kellelgi edaspidi vaja läheb. “Meie õpilased on piisavalt palju saanud ringi vaadata, loenguid külastada, aktiivselt lahtiste uste päevadel käia,” tõdes ta.
Ka üle riigi valiti rohkem inglise keele ja ühiskonnaõpetuse eksamit
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse esialgsetel andmetel on 2011. aasta riigieksamitele registreerunud kokku 20 466 eksaminandi, neist 17 105 on gümnaasiumiõpilased, 1398 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1963 kutseõppeasutuste õpilased. Eksamivalikute arv on kokku 48 308.
Kõige rohkem registreerus eksaminande eesti keele riigieksamile (kirjandile) – 9925. Kirjand on eesti õppekeelega gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik riigieksam.
Rohkem on valitud inglise keele (8195 eksaminandi), ühiskonnaõpetuse (6426 eksaminandi), geograafia (6271 eksaminandi) ning matemaatika (4636 eksaminandi) riigieksamit.
Bioloogia riigieksamile registreerus 2992 eksaminandi, keemia riigieksamile 2037, ajaloo riigieksamile 1624 ning füüsika riigieksamile 736 eksaminandi.
Vene keele kui võõrkeele riigieksamiks valinuid on 393, saksa keele puhul 282 ning prantsuse keele riigieksami on valinud 34 eksaminandi.
Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad õpilased sooritama vähemalt kolm riigieksamit.
Valikud olid abiturientidel varakult tehtud
Puurmani Gümnaasiumi direktor Tiina Oolo:
“Kui ma möödunud aastal praeguste abiturientidega vestlesin, siis selgus, et riigieksamivalikud olid mingil määral juba kõikidel tehtud. Nii palju, kui ma tänavu nendega olen rääkinud, on nad oma valikutele kindlaks jäänud. Nad ei lase end mõjutada, neil on oma eesmärgid, mille poole nad püüdlevad. Suunad, kuhu nad edasi tahavad õppima minna, on neil samuti teada. Nad on oma otsustes kindlad. Eks pärast ole näha, mis siis saab, kui esimesena valitud erialale ei pääse. Kindlasti on neil ka teine ja kolmas variant. Põhiline, et nad leiaksid endale koha, ei jääks n-ö ripakile. Kui ka kõrgkoolis, kuhu nad lähevad, eriala ikkagi ei meeldi, siis pole ju mõtet seda vastu tahtmist õppida ja siis aastaid töötada kohal, mis midagi ei anna ja millega ise rahul pole.”
i
HELVE LAASIK
