Koalitsiooni vankumatu usk oma ilmeksimatusse on võõrandanud Eesti inimesed poliitikast. Võimu suhtlus avalikkusega on muutunud monoloogiks. Valitsejate ülbus ja eneseimetlus domineerib ka Toompeal. Ikka nii, et on vaid Reformierakonna ja IRL-i õige arvamus ja opositsiooni vale. Ükskõik kui hästi Keskfraktsioon ka ei põhjendanud oma parandusi riigieelarvele, hääletas valitsusliit kõik 96 ettepanekut maha. Vaatamata kiidulaulule riigi rahanduse korrasolekust ja heaolu kasvust, ootab meid ees kodukulude suur hinnatõus ja sellest tulenev hinnaralli. Inimeste toimetulek seda valitsust ja majandusminister Juhan Partsi ei huvita.
“Sotsiaalsoojust ei saa Eestis kunagi olema”
Nii Soome, Rootsi kui paljud teised riigid ei jäta inimest turustiihia meelevalda ka elektriturul. Elektritööstuse Liidu Eurelectric andmetel reguleerisid 27 liikmesmaast koguni 19 kodumajapidamise elektrihindu. Viimastel andmetel on neid riike veelgi juurde tulnud. Kodutarbijaid käsitletakse seal kaitsetu tarbijana. Aga meil lajatatakse täiega, nii tariifi hinna, võrgutasude kui maksimumaktsiiside- ja käibemaksuga. Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman on aga välja öelnud, et sotsiaalsoojust ei saavat Eestis kunagi olema nagu ka sotsiaalleiba. Arvestamata, et väikese sissetulekuga inimene maksab ära suurema osa oma sissetulekust kui suurema sissetulekuga inimene.
Valitsus ei taha aga hinnatõusude pidurdamisest kuuldagi, sest nii saab ta rohkem käibemaksu, ja hinnatõusudel meie majandus püsti püsibki. Elektriaktsiisi alandamine ja toasooja käibemaksu langetamine oligi üks paljudest Keskfraktsiooni ettepanekutest, mis saalis maha hääletati ja mille pärast me ka protestiistungi korraldasime.
Valitsus oskab kasu lõigata isegi arstide ja õdede streigist, põhjendades sellega patsientide visiidi- ja voodipäeva hinna suurt tõstmist. Arstide Liidu sõnul on tegemist minister Hanno Pevkuri häbematu valega, sest streigi peatanud kokkuleppe järgi tuleks selleks raha haigekassast ja riigieelarvest, mitte aga patsientide taskust.
Lastetoetuste reformi ei tule ju!
Valitsusel pole julgust välja öelda, kuidas nad on juba ammu planeerinud tervishoius patsiendi tasku kallale minna. Nüüd oli aga hea seda arstide streigiga põhjendada. Vähe sellest, meedikute streigiga põhjendatakse ka riigieelarves juba välja käidud töötutoetuse tõstmise langetamist. Kärpe-eelnõu on jõudnud juba parlamendi saali. Nii et juba mitu aastat tagasi välja lubatud töötutoetuse tõus 145 euroni lükatakse taaskord edasi. Jälle olevat arstid süüdi.
Oi, kui osavad on meie valitsusliitlased riigi õhemaks viilimisel ja väikese sissetulekuga inimeste koorimisel. Samas ollakse sotsiaalsete tagatiste kindlustamisel, vaesuse vähendamisel, toimetulekutoetuse tõstmisel ja töökohtade loomisel saamatuse musternäiteks. Osavalt osatakse trumme põristada heaolu kasvust. Tänagi on Eestis küll ja küll neid, kes on läinud riigiisade PR triki ohvriks ja usuvad lastetoetuste tõusu suurreformi, tasuta kõrgharidusse, õpetajate kauaoodatud palgatõusu ja ulatuslikku haridusreformi.
Tegelikult tuleks haridusreformi all mõista maakoolide sulgemist. Tasuta kõrgharidust saavad aga nautida rikkad, kes ei pea kooli kõrvalt tööl käima ja jõuavad ainepunktid täita. Õpetajate väljakuulutatud palgatõusuks annab riik vaid näpuotsaga, ülejäänu tuleb omavalitsustel endil leida! Ühe käega antakse juurde, teise käega kaotatakse ära pedagoogide lisatasud ja koolide korrashoiukulud. Koolitoidurahad on juba aastaid olnud külmutatud.
Mingit suurejoonelist lastetoetuste reformi ei tule. Uskuge, üldine lastetoetus ei tõuse mitte sentigi. Kui pere pole allpool vaesuspiiri, siis saab ta edasi, nagu juba palju aastaid, lapse pealt vaid 19 eurot toetust. Et saada suuremat lastetoetust, tuleb perel mitu korda aastas dokumentaalselt tõendamas käia, et ta on tõesti väga vaene ja elab allpool vaesuspiiri. Või siis paljulapselised pered. Riik lahterdab isegi lapsi ja toetust saavad juurde sisuliselt almusepalujad.
Pension tõuseb kindlasti, hüütakse välja. Aga tõuseb vaid 5 protsenti seadusejärgse 6,5 asemel. Ka sel aastal tõsteti pensione vaid 4,4 protsenti võimaliku 5,5 asemel. Eelmisel aastal keskmine pension aga koguni langes üle 12 aasta. Pensionäride ühendus on aga välja arvutanud, et viimase viie aastaga on reaalpension, mis siis arvestab ka hinnatõuse ja pensionäri tarbimiskorvi, langenud koguni 20,6 protsenti.
Kingime raha välismaa kommertspankadele
Ikka kõlab valitsusliidu retoorika, et raha ju pole. Samas valitseb olukord, kus välismaised korporatsioonid on Eestist maksuvabalt välja viinud sadu miljoneid eurosid ja maksnud maksud oma emamaal. Näiteks oli Hansa pangagrupi puhaskasum läinud aastal 400 miljonit eurot, millest Eesti riik sai maksudena vaid 2 miljonit ehk pool protsenti. Arusaamatu on riigi poolt Eesti Energia omakapitali suurendamine 200 miljoni võrra. Kaitse-eelarve tõstmine 6 protsendi võrra tundub sisekaitse võimekuse languse juures kohatu.
Meil jätkub raha kinkida ka maailma suurtele erapankadele, kes läksid Kreekasse laenamisega eriti hoogu, aga pole raha toimetulekutoetuste tõstmiseks.
Ameerika Ühendriigid on ikka olnud meie valitsusele suureks eeskujuks. Samas ei taha meie riik kuulda, kuidas selle riigi majandust elavdatakse, kuidas ei kardeta võtta rohkem makse nendelt, kes rohkem rikkust on kokku kühveldanud. See vajab aga teistsuguse maailmavaatega valitsust.
Marika Tuus-Laul, Riigikogu õiguskomisjoni liige
