Siimusti raamatukogus saab 10. maini tutvuda Riigiarhiivi näitusega „Kirju ühest sajandist“. Vaatamiseks on välja pandud 11 erinevat stendi. Näituse koostas Riigiarhiivi arhivaar Astri Schönfelder ja kujundas Gerli Raadik.
„Varsti unustame vist üldse kirjutamise, ütleme üksteisele raadio-telefooniga, mis tarvis, ja kellegi pole tarvis vaeva näha kord meie kirjavahetuste ja päevaraamatute väljaandmisega, sest neid ei ole,” kirjutas Friedebert Tuglas Johannes Vares-Barbarusele 4. veebruaril 1926. aastal.
Päevil, mil Tuglase prohvetlik nägemus kirja kirjutamise hääbumisest on kas täitumas või vormi muutmas, tutvustab näitus „Kirju ühest sajandist“ möödunud, 20. sajandi kirjavahetuse vormis kirjutatud pärandiga.
Kirjad Siberist
Kirjades põimuvad ajastu elu-olu, hoiakud ja aktuaalsed päevateemad. Ühiskonna murrangulised etapid peegelduvad isiklike elamuste ja saatuste kaudu. Kultuurilooliste allikatena on väljapanekus tähtsad nii sisu kui ka vorm.
Mõnda kirja võib lugeda kui kirjanduslikku väikevormi või loomingulist manifesti. Esmapilgul emotsioonitud argielu kirjeldused võivad mõjuda võimsa emotsionaalse laenguna ja viia suurte üldistusteni.
Stend „Siberikirjad“ näitab toimikutesse koondatud kirju, millest enamik Siberist kodumaa poole saadetutest kunagi adressaadini ei jõudnud, vaid ladestusid küüditatute isikutoimikutesse.
Stend „Kirjanduslugu kirjades“ on Artur Adsoni ja Marie Underi – Paaži ja Printsessi – elu kirjades. Kirjad pakuvad värvikaid stseene kohvikutest, kirjutatakse „Tuklast ja tema Loomingust“, alailma puuduvast rahast ja honoraridest, on meeleolusid ja ideelisi hoiakuid, teatri- ja kirjanduskriitikat, intriige ning kirjanikupaari argimuresid, kirjadele lisatakse vemmalvärsse ja joonistusi.
Stend „Salakirjad“ näitab, et salakirjade ehk kodeeritud sõnumitel on diplomaatilises kirjavahetuses oluline roll, mis ulatub kaugele minevikku. Krüpteeritud kiri tagas infosaladuse ning võimaldas saajal kontrollida selle autentsust ja terviklikkust. Sõdadevahelises Eesti Vabariigi välisministeeriumis tegeles informatsiooni kogumisega välisriikidest poliitiline osakond, mille juurde kuulus ja salajase kirjavahetuse arhiiv ja šifrilaud.
Salastatud kirjad
Näitena on toodud välisministeeriumi kirju saatkondadele uute šifrite kasutuselevõtmise kohta, šifrite võtmeid ja kasutamisõpetused aastatest 1939–1940. Ära on toodud ka šifrid ja konspiratiivkohtumiste reeglid EKP (Eestimaa Kommunistliku Partei) kirjavahetusest 1933–1935. Viktor Kingissepa (varjunimi Mustafa) ja Otto Rästa dešifreeritud kirju kaasvõitlejatele Petrogradis 1920. aastal.
Eraldi seitsmes ümbrikus on lugemiseks kaasa antud koopiad mitmetest kirjadest. Näiteks Eduard Virgo (ajakirjanik ja diplomaat, peakonsul Rootsis 1923–1928) kiri Jaan Tõnissonile 9.03.1927, peaminister Konstantin Pätsi kiri välisdelegatsiooni esimehele Jaan Poskale 20.02.1919 ja juba välisminister Jaan Poskale märtsis 1919. aastast.
Austava Kogu esimehe August Rei muljeid vabadussõja väerinnalt Eesti rahudelegatsiooni juhile Jaan Poskale 14.01.1920: „Et meil haruldane ja oma wahavuse poolest otse wäljaspool wõistlust seisev sõjawägion, seda teame me muidugi kõik…“
Ka graafilised kirjapead ning kirjade-ümbrike kujundus kajastavad majanduslikke olusid, moevoole ja propagandavõtteid.
Näitus põhineb Riigiarhiivi isikufondidel. Lugemiseks ja vaatamiseks on Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni, Joakim Puhki, Artur Adsoni, Marie Underi ja mitmete teiste tuntud ja vähemtuntud Eesti inimeste kirju.
TIINA MIHHAILOV
