Meie riigi sajandijuubel hakkab Eesti sündmuste kalendris üha jõulisemalt tooni andma. Kaks nädalat tagasi Kuremaa lossis toimunud infopäeval said Jõgevamaa kultuuri- ja kogukonnaelu edendajad kuulda, millised sündmused seoses juubeliaastaga meie “õuele” on jõudmas ja kuidas igaüks meist saaks kaasa aidata sünnipäeva meeldejäävamaks muutmisele.
Riigikantselei EV100 korraldustoimkonda esindas teabepäeval kommunikatsiooniekspert Merje Klopets.
“Meie toimkond on initsieeriv: aitame kaasa sellele, et eri inimeste ja organisatsioonide algatused teoks saaksid, ning hoolitseme selle eest, et juubelit silmas pidades tehtust ka midagi püsivamalt kestma jääks,” ütles Merje Klopets.
Tema sõnul antakse juubelisündmustele avalöök tänavu aprillis, kui möödub sada aastat eestlaste asualade ühendamisest. 12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus nimelt määruse, millega Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Rahvuskubermangu moodustamine toimus rahvuslikult meelestatud eestlaste survel ning see aitas luua eeldusi Eesti Vabariigi sünniks. Juubelisündmused lõpevad 2020. aasta veebruaris, mil möödub sada aastat Tartu rahu sõlmimisest.
“Eesti Vabariiki ei loodud ju ka ühe päevaga, seepärast on juubelisündmuste jaotumine pikemale perioodile igati põhjendatud,” sõnas Merje Klopets.
Juubeli avaürituseks kujuneb 16. aprillil toimuv matkapäev. Sel päeval matkatakse kunagisel Eesti- ja Liivimaa kubermangu piiril, mille kogupikkus on umbes nelisada kilomeetrit. Piiriala on kohati raskesti läbitav, seepärast kutsutakse appi profimatkajad. Proffidel on taskus GPS-seadmed, nii et vastav digilahendus võimaldab internetis jälgida, kuidas kunagiste kubermangude vaheline piir päeva edenedes “kustub”.
Rahvamatkajaid oodatakse mõnusamal maastikul kulgevatele matkaradadele umbes kolm tuhat ning läbimiseks on neile pakkuda 18 rada. Õhtul on kõigi radade lõpp-punktides peod. Kõige suurem pidu on Kurgjal: seal leiab aset suvise noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” esitluskontsert ja südametule süütamine. Üks pidu saab teoks ka Sadalas, kus saavad kokku nii Emumäe kui ka Laiuse mäe poolt saabuvad matkajad. Registreerimine rahvamatkadele algab 20. märtsil. Nii matka kui ka ülevaadet EV100 programmist saab 16. aprillil jälgida ETV ekraanilt.
Laste vabariik
Tänavune aasta on Eestis kuulutatud laste ja noorte kultuuriaastaks. 22. maist hakkab mööda Eestit ringi sõitma laste vabariik, mis jõuab kuuekümnesse Eestimaa paika. Laste vabariik mahub transpordiasendis ära suurele veoautole. Sihtpunkti jõudes laaditakse seal maha mitmesugused vahendid ning rajatakse nende abil mänguala, töötubade ala, muuseumiala, etendusala jne.
Paljusid EV100 programmi kuuluvaid ettevõtmisi nimetatakse kingitusteks. Ja tõepoolest: neist võidavad nii sünnipäeva tähistav riik kui ka selle kodanikud.
“Kutsume ka Jõgevamaa inimesi üles üheskoos tegutsedes vahvaid algatusi ette võtma, mis rikastaksid kogukonnaelu, oleksid kestvad ja sobiksid hästi Eestile juubelikingituseks,” ütles Merje Klopets.
Jõgevamaa inimesed osalevad tema sõnul juba praegu mitmes ühiskingituses. Riigikantselei eestvedamisel istutatakse juubeliaastal üle Eesti saja tamme tammikuid. Algatusega “Eesti 100 tamme” on Jõgevamaalt liitunud Jõgeva põhikool, Voore põhikool ja Palamuse puukool. Põltsamaal viidi EV100 arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” raames läbi arhitektuurikonkurss linnasüdame uuendamiseks. Kui mitu linnasüdame projekti on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu ka teostamisraha saanud, siis Põltsamaa projekti jaoks tuleb see siiski alles leida.
Veel ühe kingitusena tõi Merje Klopets välja “Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima!”, mis sai toetust ka ühest varasemast EV100 ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) koostöös korraldatud taotlusvoorust. MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid eestveetavas algatuses osaleb Jõgevamaa koolidest Lustivere põhikool. Algatusega soovitakse parandada laste liikumis- ja õppevõimalusi koolihoovides, kaasates koolihoovide kujundusprotsessi koolipere, omavalitsuse, lapsevanemad ja kohaliku kogukonna. Lõpliku kuju annab laiapõhjalistele ideedele siiski maastikuarhitekt.
Algatus “Igal lapsel oma pill” on paljudele kultuuri- ja haridusinimestele juba tuttav, sest praegu on käimas selle kolmas taotlusvoor, mis kestab 21. märtsini. Möödunud aasta taotlusvoorust said Jõgevamaalt muusikainstrumentide soetamiseks toetust Jõgeva põhikool, Põltsamaa muusikakool, Vaimastvere kool, lasteaed Mari, Palamuse lasteaed Nukitsamees, Põltsamaa lasteaed Tõruke ja Saare valla lasteaed Siilike.
“Tuhatkond pilli on nüüdseks juba haridusasutustesse jõudnud ja need on ka kasutamist leidnud,” kinnitas Merje Klopets.
“Sajandi lugu”
Tema sõnul valmib Eesti Vabariigi sajandijuubeliks hulk filme ja telesari, aga ka raamatusari. Atraktiivne saab olema teatrite ühiskingitus “Sajandi lugu”, mille raames valmib igal kuul üks lavastus, mis käsitleb meie riigi ajaloo üht aastakümmet. Sari vältab tänavuse aasta augustist tuleva aasta juulini ning selles teeb kaasa 22 teatrit.
Põnevat on tulemas ka kunstivallas. Näiteks projekti “Mextonia” raames loovad mehhiko kunstnikud Eesti linnaruumi tänavakunstitaieseid. Loojate stiil on eksootiline, aga aluseks võetakse eesti kultuurile omased sümbolid, mida aitab neil leida folklorist Marju Kõivupuu.
Osa Eesti Vabariigi juubeli sündmusi saab teoks ka teistes riikides. Mastaapseim neist on maailmakoristus, mis saab teoks tuleva aasta 15. septembril. Seda võib nimetada eestlaste kingituseks kogu maailmale. Eesti vabariigi juubel kajastub ka mitme Euroopa suurlinna linnaruumis, kuhu ilmuvad pildid vahvatest vanadest eestlastest. Piltidel olijad saab vastava äpi abil ka endaga kõnelema.
Ühiseid ettevõtmisi on planeeritud ka Soome, Läti ja Leeduga, kes meiega enam-vähem ühel ajal oma riigi sajandat sünnipäeva peavad.
“Juba teoksil olevate kingitustega saate tutvuda kodulehel ev100.ee . Samasse saate lisada ka enda kavandatavaid kingitusi,” ütles Merje Klopets.
EV100 infopäeval viibis ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Agu Laius, kes rääkis sellest, kuidas teha Eesti Vabariigi juubelikingitusi teoks nimetatud sihtkapitali abiga. EV100 ja KÜSK annavad nimelt läbi ühiselt korraldatud taotlusvoorude hoogu algatustele, mis väärivab Eesti Vabariigi juubelikingituse nime. Üks selline taotlusvoor sai teoks juba möödunud aastal, teine saab tänavu. Vabas vormis ideid saab sinna esitada 25. aprillini. Kolmekümmend paremat ideed vormitakse nõuetekohaseks projektiks ja pooled neist saavad ka rahastuse. Viieteistkümne parema hulka on kindlasti keeruline pääseda, ent kellel tõesti hea idee ajukurdude vahel, võiks üritada konkureerida: iga projekti toetatakse kuni 15 000 euroga.
“Huvilisi oli koos palju ja esitati ka küsimusi, nii et loodame Jõgevamaalt põnevaid projekte ja algatusi,” ütles Merje Klopets.
Kuremaa teabepäeval sai sõna ka Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liige ja maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kes tutvustas ettevõtmist “EV100 igas külas”, mis saab teoks just Kodukandi liikumise toel. Sellest teeme Vooremaas lähemalt juttu edaspidi.
RIINA MÄGI
