Riigi raha ja vale raha

Raha on alati vähe, ent seda ka kulub alati. Rahapuuduses vaevlevaid valdkondi pole mõtet hakata siinkohal üles lugema hakata. Neid on Eestis palju, vaata kuhu tahad. Tavaliselt kiputakse kiruma liigset laristamist või raha lennukilt külvamist. Samas on selge, et kõik peab toimuma arukalt ja kui sina ei kontrolli raha, siis kontrollib raha sind.
Enamik Eesti omavalitsusi vaevleb rahahädas. Ei ole siinkohal erandiks ka Jõgevamaa omavalitsused ja olukorda ei muutnud karvavõrdki paremaks viimane haldusreform.
Paljud saavad aru, et vaja oleks midagi olulist ära teha, mis rõõmustaks silma ja tooks linnaruumi värskendust ja uut hingamist. Paeluks külalisi. Selleks on vaja raha. Ent asjaajamine võtab aega ja kui siis erimeelsused ka püünele ronivad, siis kukub lõpuks raha kasutamiseks antud aeg. Kui ei saanud hakkama, tuleb eraldatud summa tagasi maksta. Piinlik lugu.
Mõnikord minnakse päris kurioosumiteni. Kõige kurvem on aga lugu siis, kui rahast keeldumise põhjuseks on tõsiasi, et selle raha tõi vale inimene. Või et idee ja mõtte andis vale inimene. Tähtis peaks olema muu. See, et elu kohapeal areneks ja midagi muutuks, mis ka kodust kaugemale paistaks. Selleks on aga vaja rohkem koostööd, sõbrad!
Ainult ühiselt asja ajades muudame elu paremaks. Eks mõnikord on vaja ka kooliraha maksta või kõrvetada saada. Rahvatarkuski ütleb, pole oluline, mis värvi on kass, tähtis on, et ta hiiri püüab.