Aastavahetuse paiku ületas töötute inimeste arv 100 000 piiri. Nii sünge numbri mõjul mahenes silmnähtavalt võimuliidu juhtpoliitikute retoorika. Isamaa ja Res Publica Liidu liidrite kõnepruuki siginesid jaanuaris sõnapaarid „hooliv konservatism“ ja „sotsiaalne hoolivus“. Mart Laar raputas endale lausa tuhka pähe ülestunnistusega, et ta enam ei arva, et kõik töötud on ise oma saatuses süüdi.
Üksjagu on teisenenud ka peaminister Andrus Ansipi igikestev optimism — valitsusjuht, kes veel õige hiljuti eitas igasuguseid probleeme, räägib nüüd sellest, et Eesti oli nii suureks töötuse laineks hästi ette valmistunud ja suudab töö kaotanud inimesi tõhusalt toetada. On tõsi, et tänu sajandi alul sotsiaaldemokraatide poolt loodud töötuskindlustusele saavad koondatud enam kui pool aastat suhteliselt valutult ära elada. Riigiisad on aga pannud silmad kinni fakti ees, et need tuhanded inimesed, kes pole seitsme kuu vältel tööd leidnud, peavad edasi leppima vaid umbes 1000-kroonise abirahaga. Lisaks veel need tuhanded, kellele töötukassa ei maksa hüvitist ega riik töötutoetust.
Hinnanguliselt kasvab selliste töötute peredes 15 000 last ning puuduses või koguni süvavaesuses elavate laste koguarv ulatub meil 30 000ni. Iga põllumees teab, et põuane ilm ei tõota orase kasvufaasis head saaki. Praeguses sügavas kriisis ongi kõige haavatavamad lapsed, meie homsed toitjad. Tühjad ja kõlavad sõnad ei toida, nendega ei saa lastele riideid osta ega küttearveid maksta. Sotsiaaldemokraatlike väärtuste järgi on riik kõigi kodanike kodu, kus hoolivust ja solidaarsust peab jätkuma kõigile pereliikmetele.
Vähem juttu ja rohkem tegusid, sõbrad! Sotsid haarasid härjal sarvist ja esitasid viimaste nädalate jooksul Riigikogus neli ettepanekut. Need ei aita kedagi haljale oksale, kuid leevendavad kümnete tuhandete inimeste olukorda ja võimaldavad masu valutumalt üle elada.
Parlamendis ootab teisele lugemisele saatmist sotsiaalhoolekandeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lõpetab olukorra, kus paljud majandusraskustes pered jäävad sisuliselt lapsetoetuseta. Nimelt loetakse praegu lapsetoetused toimetulekutoetuse määramisel pere sissetuleku hulka, mille võrra saavad lastega pered vähem toetust. Sotside ettepanek aitaks seadustamise järel tuhandeid lastega perekondasid, kus vanemad võis siis üksikvanem on jäänud töötuks.
Samuti tahame ühemõtteliselt sätestada, et puudustkannatavaid inimesi ei tohi jätta toimetulekutoetuseta, kui nad on saanud oma lähedastelt rahalist abi. See tähendab, et sugulaste ja sõprade annetusi, kingitusi ja ka rahalist tuge pangalaenu tasumisel ei tohi toimetulekutoetuse arvestamisel lugeda perekonna sissetuleku hulka.
Meie erakonna algatatud peretoetuse seaduse muutmise eelnõu kohustab riiki maksma täiendavalt 450-kroonist igakuist toetust neile lastele, kelle töötud vanemad ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse parandus tagab ravikindlustusega hõlmamata isikutele üldarstiabi ehk õiguse perearstiteenusele. Eelnõu seadustamise korral tekib enam kui 60 000 ravikindlustamata inimesel õigus pöörduda perearstide poole samadel alustel kindlustatutega.
Olgu need seaduseelnõud justkui jaanieelne vihmasops põuast närtsivale viljapõllule, mis toob leiva tööinimese lauale.
KALVI KÕVA, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär, Riigikogu liige
