Riigi kasuks korterite loovutamine näitab, et probleem vajab riigipoolset lahendust

Rahandusministeerium otsib lahendust probleemile, millele viitab Kohtla-Järve linna otsus loovutada riigile 31 korterit.


Tegemist on esmakordse juhtumiga, kus kohalik omavalitsus, kelle ülesanne on korraldada oma haldusterritooriumil elamu- ja kommunaalmajandust, loovutab riigile mitukümmend mahajäetud korterit. Loodan, et kohalikud omavalitsused ja eraomanikud ei järgi Kohtla-Järve linna eeskuju ning probleemile otsitakse lahendust eelkõige kohalikust omavalitsusest.

Kinnisvarast loobumine ei ole lahendus, kuid näitab, et probleem on kasvanud kohalikule omavalitsusele üle pea, olukord vajab riigi sekkumist ning teema terviklikku analüüsi. Tegemist ei ole ainult kinnisvara ja riigivara valitsemise probleemiga, vaid laiema teemaga, mis hõlmab regionaalpoliitikat, elamupoliitikat, sotsiaalpoliitikat ja linnaruumi planeerimist. Lahendused tuleb välja töötada riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös.

Rahandusministeeriumi ning elamupoliitika eest vastutava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös kutsutakse kokku töörühm, kuhu kaasatakse ka kohalike omavalitsuste esindusorganisatsiooni ja kohalike omavalitsuste esindajad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tellinud eelmise aasta lõpus uuringu “Tühjenevate korterelamute ja korteriühistu võlgnevuste probleemi lahenduste võrdlev õiguslik analüüsˮ, mille põhieesmärk oli analüüsida olemasolevaid õiguslikke lahendusi ning töötada välja metoodika nende kompleksseks rakendamiseks korteriühistute võlgnevuste probleemi lahendamisel. Kesksel kohal oma makseid korrektselt tasuvate elanike huvid. Kõnealune uuring pakub välja mitmeid meetmeid probleemide lahenduseks.

Vastavalt asjaõigusseadusele saab iga omanik kinnisomandist loobuda ja see läheb üle riigile, kelle esindaja on rahandusministeerium. Seni on seda võimalust kasutanud eraomanikud. 2016. aasta lõpus hakkas riigi kasuks loobutud kinnisomandite arv näitama kasvu, eriti korterite osas. Kui 2013-2015 loobuti keskmiselt 10 kinnistust aastas, siis 2016. aastal oli selliseid loobumisi 38. Varasematel aastatel olid tüüpilisteks loobutud kinnistuteks uusarenduspiirkondades asuvad välja ehitamata teede ja tänavate alused maad ja elektrienergia liitumiskilbi alused maad. 2016. aastal kasvas korteritest loobumine ja riigile anti üle 16 korterit, millest 11 asub Ida-Virumaal. 2017. aasta alguses on riigile üle antud või andmisel 58 korterit (Neli üksikut korterit eraomanike poolt, 31 korterit Kohtla-Järve linna poolt, kaks asustamata 12-korteriga korterelamut eraomaniku poolt Martna vallas). Korterite üleandmise tüüpiliseks põhjuseks on, et korteritega seotud ülalpidamiskulude maksmine käib omanikele üle jõu ja kortereid ei ole võimalik müüa, sest puudub nõudlus.

Kohtla-Järve linnavolikogu 2017. aasta 31. jaanuari otsusega nr 201 loobus linn 31 tühjast munitsipaalkorterist. Otsuses on kirjas, et Kohtla-Järve linnavalitsus kuulutas korduvalt ülalmainitud korteriomandite avalikke enampakkumisi, mis tunnistati nurjunuks pakkumiste mittelaekumise tõttu. Tühjade korterite ülalpidamiskulud moodustavad aastas 45 232 eurot. Kui volikogu otsuse alusel tehakse kanne kinnistusraamatus, on nimetatud korterid riigi omandis ja rahandusministeeriumi valitsemisel ning riigil on kohustus hakata tasuma korteritega seotud kinnisvarateenuste arveid.

MIHHAIL KORB, riigihalduse minister

blog comments powered by Disqus