Mailis Reps maalib õpetajate tulevikust õõvastava pildi, kuid õnneks pole pedagoogide tulevik sugugi nii tume. Seetõttu peab ümber lükkama eksitavad väited endise haridusministri artiklis.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo eestvedamisel otsiti ja leiti õpetajatele palgalisa mitmest mõistlikust kohast, sh arvestatava osa ka riigieelarvest. Valitsus pani tänavu õpetajate palgafondi riigieelarvest raha juurde – palgafond kasvas enam kui 16 miljoni euro võrra, mulluselt 143 miljonilt 160 miljonini. Kõikide õpetajate n-ö lisatasude raha sisaldub palgatoetuses ning on otsustatud, et see kasvab ka järgmistel aastatel.
Seetõttu on loomulik, et riik tahab kindlustada, et sihtotstarbelist raha kasutatakse just õpetajatele palga maksmiseks. Kõige selgem ja lihtsam vahend selleks on andmete avalikustamine. Et anda õpetajatele võimalus haridus- ja palgakorralduse teemadel kaasa rääkida, avaldame oma koduleheküljel iga kuu kokkuvõtteid sellest, kuidas on Eesti eri piirkondades õpetajate palgaraha kasutatud.
Alusandmed tulevad otse omavalitsustelt ning metoodika on täiesti avalik. Avalikustamise süsteem tahab sissetöötamist, alguses pole välistatud ka omavalitsuste näpuvead ja näilikud anomaaliad, mis tulenevad näiteks palgakokkulepete ajastusest või harjumusest mingil hetkel tulemustasu maksta. Ministeerium ei süüdista kedagi, küll aga soovib selgitusi, kui kusagil on õpetajate palgad olulised väiksemad, kui võimaldaks riigi palgatoetus. Eriti hull on lugu siis, kui täiskoormusega õpetaja palk jääb alla õpetaja miinimumpalga, mis on 715 eurot.
<strong>Töökoormuse arvestus astronoomilisele tunnile
Koolijuht, kes sunnib õpetajat ainult tunde andma ja nii 35 tundi nädalas, tuleks kohe lahti lasta, sest ta ei tea kooli juhtimisest ega õpetamisest midagi. Küll on ministeeriumi esindajad välja öelnud ja õpetajate esindusorganisatsioonid nõustunud, et on vaja muuta praegust õpetajate palgakorraldust ja koormusarvestust, mis põhinebki täielikult klassi ees seistud kontakttundidel. Just see on olnud soodus pinnas igasuguste tasustamata ja töölepingus nähtamatute ülesannete kuhjumisele, mida õpetajad tajuvad töökoormuse pideva suurenemisena.
Tegelikkuses teeb õpetaja väga palju muud: parandab õpilaste töid, koostab õppevahendeid, annab nõu kolleegidele, suhtleb lapsevanematega ja valmistab ette tunde. Edaspidi peab kõik tööülesanded panema kirja iga konkreetse õpetaja ametijuhendisse. Ka palka tuleb maksta selle järgi, mitte ainuüksi klassis veedetud tundide arvu järgi. Eesmärk on jõuda kontakttunnipõhisest koormusarvestusest üle tegeliku, astronoomilise aja põhisesse koormusarvestusse.
Tuleb teha vahet mõistetel (kontakt)tund ja (astronoomiline) tund. Mõttetuks ei muutu klassi ees antavad tunnid rahaarvestuses ka edaspidi, kuid kellele kui palju, jääb koolijuhi vastutada.
Riik korraldab kõigile ühtviisi tähtsaid koolitusi
Alates sellest aastast korraldab õpetajate täiendkoolitust kahe kolmandiku osas riik ja summaarselt koolitusteks minev raha ei vähene, vaid pigem suureneb. Mõte on tagada ühtlaselt kõrge kvaliteet koolitustele, mis puudutavad haridusuuenduste rakendamist kõigis koolides. Selleks tarvitati Euroopa Liidu vahendeid ja Eesti ülikoolid pakuvad õpetajatele laia spektrit koolitusi, mis lepiti kokku õpetajate aineühendustega ning ministeeriumiga. Esimene voor koolitusi on kohe algamas ning järgmine tuleb sügisel.
Läbi omavalitsuste liikuv koolitusraha küll vähenes, kuid selle toel saavad koolid pühenduda just eelkõige oma eripärast lähtuvatele koolitustele. Et seda vähe pole, näitab analüüs, mille alusel piisab ka praegu koolidele antud summast kõigi õpetajate 160-tunnise täiendkoolituskohustuse täitmiseks. Üldiste ja universaalsete koolituste eest peaks ka edaspidi vastutama ja neid rahastama riik.
Riigi korraldatud koolituste puhul maksab riik kinni ka õpetaja kulutused transpordile.
Enim vajavad toetust väiksemad omavalitsused
Tugipersonali palgasegadusele lahenduse leidmine pole lihtne teema. Suuremad omavalitsused suudavad iseseisvalt leida ja palgale võtta endale vajalikud spetsialistid – just nii, nagu õiguskord juba üheksakümnendatest aastatest on ette näinud. Õpetajate palgarahast, nagu kahel viimasel aastal keelatud polnud, seda edaspidi teha ei saa.
Lõpuks peame leppima kokku, millised teenused, kellele ja mis mahus peavad olema tagatud. Täna jagame raha tihti enne, kui teame, kui palju on hea ja õiglane. Küsimus ongi väiksemates omavalitsustes, kes võivad selle kohustuse täitmisega tõepoolest hätta jääda. Ühelt poolt toetab riik käeoleval aastal omavalitsusi tugispetsialistide rahastamisel 3,3 miljoni euro suuruse eelarvejäägiga. Teisalt, mis on ka pikemas perspektiivis peamine suund, kavandab riik tugevdada ja laiendada piirkondlikke õppenõustamiskeskusi, mille spetsialistid (logopeedid, psühholoogid, õppenõustajad jt) abistaksid just väiksemate omavalitsuste ning koolide õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid. See tegevus on otsustatud ega sõltu enam sellest, millised tugipersonali puudutavad sätted kirjutab Riigikogu sisse praegu muutmisel olevasse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusse. Muide, valdav enamus ettepanekuid, mis seaduseelnõust leiame, sündisid pea kaks aastat tagasi alanud konsultatsioonide käigus õpetajate, koolijuhtide ja omavalitsustega ning lahendada püütakse probleeme, mis on olnud enam kui kümme aastat koolis kõigile ilmselged.
i
ANDRUS SAARE, haridus- ja teadusministri nõunik
