Viljandis, Pärnus, Kohtla-Järvel, Tallinnas ja teistes linnades inimeste elukvaliteeti halvendavast reovee haisust saab lahti vaid nüüdisaegsesse tehnoloogiase investeerides.
Paide reoveepuhastisse investeeritakse kokku 6,7 miljonit eurot, millest 74 protsenti tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu, ülejäänu lisab toetuse saaja oma vahenditest. Eestis on investeeritud sadu miljoneid eurosid puhta vee saamiseks ning reovee kokkukogumiseks. Selleks, et kogu protsess saaks korralikult toimima, tuleb investeerida ka kolmandasse ossa ehk reovee puhastamisse.
Olen inimeste häirivast reoveehaisust vabastamise oma südameasjaks võtnud. Reoveepuhastid on veemajanduse seisukohalt võtmetähtsusega, sest seal puhastatakse loodusse puhastusjääkidest saab aga kontrollitud kvaliteediga komposti juhitav heitvesi,. Ometi on selle protsessi puhul vaja astuda veel üks samm.
Mitmete linnade reoveepuhastite haisuprobleemid saavadki alguse sellest, et settekäitluse tehnoloogia on odavaim võimalikest ehk avatud platsil toimub aeroobne kääritamine, mis toodab kõrvalproduktina muu hulgas ka inimeste elukvaliteeti halvendavat haisu. Et “haisu tootmine” lõpetada, on vaja investeerida nüüdisaegsesse tehnoloogiasse. Koostasime riigikogu keskkonnakomisjoni nn haisuraporti ja selle üks järeldustest oli, et reoveesette käitlus peaks toimuma regionaalsetes keskustes, mis tagaks piisava mahu nüüdisaegse tehnoloogia kasutamiseks. Ka Paidesse tehtav investeering arvestab võimalusega teenindada lisaks linnale ümbritsevaid omavalitsusi.
IRLi ja Reformierakonna saadikute poolt on ette valmistatud seaduseelnõu, mis sätestab konkreetsed tähtajad reoveesette käitluse kaasajastamiseks ja elanikke häiriva haisutamise lõpetamiseks. Muu hulgas luuakse seadusega kindlam alus settekäitlusse investeerimiseks. Eelnõu jõuab riigikogus keskkonnakomisjonist täiskogu menetlusse sügisel.
i
TÕNIS KÕIV, riigikogu keskkonnakomisjoni liige
