Jõgevamaa gümnaasiumis on üheks valikaineks religiooniõpetus ehk usundilugu, mida asub õpetama põhikohaga Jõgeva haiglas õena töötav Tiina Kask. Vastne õpetaja selgitas, et suhteliselt religioonivõõrale eestlasele tuleksid teadmised usunditest kindlasti kasuks ning usundiloo õpetamine ei tähenda kellegi usku pööramist, vaid pigem tutvustab erinevaid religioone, avardab õpilaste maailmapilti ja loodetavasti vähendab ka sallimatust.
Tiina Kask on lõpetanud kõrgema usuteadusliku seminari religioonipedagoogika erialal, kuid on õpetajana töötanud vaid kooli ajal praktikatunde andes. Tema põhierialaks on õendus ning õena töötab ta Jõgeva haiglas praegugi.
Religiooniõpetuse tunde on Jõgevamaa gümnaasiumis kursuse täituvuse korral nädalas vaid kaks, seega jätkab Tiina Kask põhikohaga ikkagi haiglas õena töötamist.
Tiina Kask peab ennast pidevaks taasalustajaks. Nimelt töötas ta kümmekond aastat tagasi religioonipedagoogikat õppides õena, kuid jäi pärast kooli lõpetamist lapsega koju. Õige pea sündis tal ka teine laps ning uuesti tööle sai ta minna alles pärast viieaastast pausi.
“Õena töötamisel peab pärast nii pikka pausi uuesti kutseeksamid tegema,” rääkis Tiina.
“Kaalusin väga pikalt, kas ma üldse õpetajaks kandideerin. Ma tegelikult esitasingi dokumendid alles viimasel päeval ja viimasel tunnil,” tunnistas ta. Veel jätkab Tiina Kask õenduse eriala õpinguid tervishoiu kõrgkoolis ning ta on ka Jõgeva baptistikoguduse aktiivne liige.
Kogudusse juhuse läbi
Vastne usundiloo õpetaja leidis usu enda jaoks teismeeas pärast rasket haigust. “Olin peaaegu suremas, kuid siiski sain imekombel terveks ning pärast seda hakkasin mõtlema, et äkki tõesti on jumal olemas. Otsustasin, et sellele kinnituse saamiseks peaks vist kirikusse minema. Astusin esimesse ettejuhtuvasse kirikusse sisse ning juhuslikult oli tegemist baptistikoguduse kirikuga,” rääkis Tiina Kask.
Noor õpetaja rõhutas samas, et ei hakka usundiloo tunnis misjonitööd tegema ega kedagi usku pöörama. “Usundiloo kursus käsitleb peaasjalikult kahte laiemat teemat. Üks on usundiloo tutvustamine üldiselt, mis käsitleb usundeid ja nende seotust kultuuri ja ühiskonnaga, ning teine pool tutvustab lähemalt levinumaid religioone. Aine ei lähtu kindlasti ühest usundist, usundilool on riiklikult paika pandud õppekava,” selgitas õpetaja.
Eestlased on Euroopas üks haruldasemaid rahvaid, kes end naljalt mingi usuga ei seo. “Eesti rahvast kuulub ühte või teise kogudusse vaid viiendik ja aktiivseid koguduse liikmeid on nende hulgas vaid neli protsenti. Näiteks Prantsusmaal kuulub kogudustesse üle kaheksakümne protsendi elanikest,” rääkis Tiina Kask. Ta nentis aga, et teadlikke ateiste Eestis ikkagi kuigi palju pole. “Neid, kes usuvad mingisse kõrgemasse jõudu, kuid ei määratle end ühegi koguduse liikmeks, on kogu rahvast umbes kuuskümmend protsenti,” lisas ta. Mitteuskumine ei ole Kase arvates miinuseks. “See on ajastu märk, et inimesed ei soovi uskuda millessegi või kellessegi. Inimesed ei taha end usuga siduda, kohustusi võtta ja end lõplikult kuhugi paigutada. Vabadus on suur väärtus ning tahetakse olla vabad kõigest, sealhulgas ka usust,” tõdes ta.
Koraan ei õhuta tapma
Religiooniõpetusse ei osata reeglina mitte kuidagi suhtuda, keskmise eestlase ja gümnaasiumiealise noore jätab see teema pigem külmaks. Jõgevamaa gümnaasiumis on see aine valikainena soovituslik humanitaarsuuna valinud õpilastele, kuid õppida võivad seda kõik, kes soovivad.
“Religiooni ei ole meil piisavalt käsitletud. Teadmatuse tõttu on eestlastes ka palju sallimatust või isegi viha. Aine üks eesmärk ongi kasvatada üksteise vastu lugupidavamat suhtumist. Mõistmine oleks ehk liiga suur eesmärk, pigem proovin anda teadmise usust ja usklikest inimestest,” lisas õpetaja.
Mis puutub usunditesse ja nende tutvustamisse, siis märkis Tiina Kask, et põhjalikumalt käsitleb ta oma tunnis ikkagi neid usundeid, mis on Eestis ja ka maailmas enam levinud. “Maailmas on arvatavalt üle kahekümne tuhande usundi, seega ei ole mingil moel võimalik neist kõigist ülevaadet anda. Kuna ristiusk on siinmail enam levinud, siis arvan, et räägime piiblist rohkem kui näiteks koraanist,” ütes ta.
Veel käsitletakse religiooniõpetuses teiste hulgas kindlasti ka islamit ning õpetaja püüab selgitada, miks on maailmas islamistidega niivõrd palju konflikte. “Ma tahan näidata, et ükski religioon pole iseenesest kuri või vägivaldne, vaid inimesed põhjustavad vägivalla. Koraan ei õhuta tapma uskmatuid ning seal on rohkem kirjas ikkagi ligimesearmastuse mõtteid. Lihtsalt üks grupeering on enesele koraanist välja võtnud selle, millele vägivallatsemisel rõhuda. Eks igas usundis on olemas omad radikaalsed suunad, kaasa arvatud kristluses,” lisas ta.
Praeguseks pole veel selge, kas usundiloo kursus uuel õppeaastal Jõgevamaa gümnaasiumis avaneb. Selleks, et ainet käsitlema hakataks, on tarvis, et vähemalt tosin õpilast selle valiks. Tiina Kask on oma esimeseks aastaks uues koolis ja uues ametis valmis.
i
EILI ARULA
