Juba hulk aastaid on Põltsamaa raamatukogu juures tegutsenud reisiklubi, mille raames on korraldatud reise Eesti erinevatesse paikadesse. Reise korraldab oma reisikavade järgi Põltsamaa raamatukogu direktor Rutt Rimmeli. Möödunud pühapäeval külastas Põltsamaa kandi inimestest koosnenud reisiseltskond Lõuna-Eesti kauneid ja põnevaid paikasid, mille hulgas olid tuntumateks Sangaste loss, Pokumaa ja Ööbiku org.
Giid Ene Poolandi sõnul oli viimaseks Bergide suguvõsa Sangaste lossi omanikuks sai Friedrich Georg Magnus Berg, kes sündis 1845. aastal. Hulka aega hiljem, 1874. aastal alustas ta Sangaste lossi ehitamist. Sangaste loss õnnistati 1881. aastal ja seda aastaarvu võib näha ka lossi tuulelipul. Loss valmis kaks aastat hiljem, millest tänavu möödub 135 aastat. Kohalikust savist valmistatuid telliseid kulus lossi ehitamiseks poolteist miljonit. Lossi 22,8 meetrine peatorn meenutab kuulsa Windsori lossi peatorni. Praegu käib lossi ringtallides tõsine ehitustöö ja paari aasta pärast valmib seal koguperekeskus Avasta ja imesta, kus selle projekti autoriks on teaduskeskus Ahhaa Tartust. Kuulsust tõi krahv von Bergile rukkisordi „Sangaste“ aretamine, mis on vanim siiani põllumajanduses kasvatatav rukkisort.
Sangaste lossist viis teekond reisiseltskonna Pokumaale, mis mõistagi eelkõige lastele huvi pakub. Kuid ka täiskasvanutel on tore Pokumaal käia, et seal hetkeks mõttes lapsepõlveaega tagasi minna.
Reisil peatuti ka kuulsa Tamme-Lauri tamme juures. Selle Eesti jämedaima tamme ümbermõõt 130 sentimeetri kõrguselt on 8,5 meetrit ja see tamm on uuringute kohaselt kasvama läinud 1326. aastal. Seda tamme kujutati ka Eesti kümne kroonisel rahatähel. Järgnevalt külastati metsa sees asuvat Pähni kõlakoda. Metsa rajatud puidust ruuporid toimivad metsa külakojana, milles sees olles kuuleb metsahelisid võimendatult. Metsa rajatud külakoja autoriks on Birgit Õigus. Järgnevalt tehti peatus tõeliselt kaunis kodus Võrumaa Rõuge valla Liivaku talus, kus reisiseltskonna võttis vastu selle kodu arstist perenaine Asta Tiks. Perenaise sõnul jäid tänaseks päevaks nii väliselt kui sisemiselt kaunist elamust enne renoveerimistöis alles vaid seinad ja sarikad. Seejärel asus ta nö. üles töötama täielikult võssa kasvanud kinnistut.
Kaheteistkümne aastat tagasi jõuludeks kolis Asta Tiks oma tollasest Viitinas asunud korterist uude koju. Perenaine lausus, et esimesi jõule tähistas ta seal üksinda lüües šampusepokaali kokku „kohal olnud vaimudega.“ Humoorika jutu saatel võis igaüks ette kujutada milline tohutu töö nende aastate jooksul selles majapidamises ära oli tehtud ja oma silmaga veenduda selles kui kaunis selle töö tulemusel tänasel päeval välja näeb. Asta Tiksi tööd on tunnustanud ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Peale kaunist kodust saadud emotsionaalseid elamusi jätkus sõit kuulsa Rõuge ürgoru suunas, kus külastati selle ürgoru tuntuimat Ööbikuorgu. Seda paika ei ole tarvis pikemalt tutvustada. Kindlasti tasub ära mainida uhke 30 meetri kõrgune vaatetorn „Pesapuu,“ mis välimuselt meenutab kahe linnupesaga puud. Tornil on kaks vaateplatvormi, millest kõrgem asub 27 meetri kõrgusel. Torni idee autor on arhitekt Karmo Tõra. „Pesapuu“ torn on atraktiivne ka pimeda ajal kui sellel süttivad erivärvilised tuled. Viimasena külastas Hinni kanjonit, mis asub Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis. Hinni kanjoni näol on tegemist 15-20 meetri sügavuse ja 300 meetri pikkuse järskude nõlvadega sälkoruga. Ainulaadne on Hinni kanjonorg selle poolest, et on ainuke kanjon Eestis.
TOOMAS REINPÕLD
