Läheneva Peipsi Romantika kontserdi eel andis Vooremaale intervjuu helilooja ja pianist Rein Rannap, kes astub Kasepääl üles koos Eesti ühe menukama laulja Ott Leplandiga. Rannapi sõnul on kontserdid sellistes väikestes paikades armsad ja lähedased.
Millal ja kuidas sai alguse musitseerimine Ott Leplandiga ja kas teate, mitmendat korda esinete Peipsi Romantikal Kasepääl?
Mina esinen esimest, kuid Ott, nagu olen aru saanud, vähemalt teist korda. Koos oleme aeg-ajalt esinenud alates sest ajast, kui ta võitis superstaari saate. Oleme esitanud minu laule, kuid siiani oleme piirdunud vaid paari looga. Kõige suurejoonelisem esinemine on meil seni olnud 20. augustil 2013 Tartu lauluväljakul öölaulupeol „Järjepidevus”: palju publikut, kaasalaulmine – sõnad peas (!), otseülekanne teles. Esitasime tookord kahekesi loo „Eesti muld ja Eesti süda”.
Olete kindlasti esinemistega väga hõivatud. Mis motiveeris vastu võtma kutset Peipsi Romantikale musitseerima tulla?
Tundus huvitav ja ma pole sealkandis mõnda aega esinemas käinud. Samuti oli soov katsetada esimest korda publiku ees neid lugusid, mida oleme viimasel ajal salvestanud stuudios uue CD jaoks, millel Ott laulab mu laule. Saame teada, kuidas need uhiuued seaded kõlavad elavas esituses ja eriti põnev on loomulikult jälgida, kuidas need publikule meeldivad. Oma tänapäevaseks muudetud helikeelega peaksid need lood kõnetama just nooremat publikut. Kuigi meloodiad on ammused, on need nüüd noorte muusikute soovituste ja näpunäidete põhjal kõvasti ümber töötatud.
Kuivõrd oli teil repertuaari valikul diskussioone?
Arutlesime Otiga väga põhjalikult siis, kui valisime plaadile laule. Selliseid lugusid, mis sobisid meeshäälele ja mis minu arvates oleksid ka Otile sobinud, oli ikka hulgi. Ott valis neist sellised, mis teda kõnetasid ja millega tal kohe isiklik side tekkis. Väga olulised olid tema jaoks siinjuures ka laulusõnad. Kontserdile laule valides pole meil Otiga valikuvõimalus loomulikult veel nii suur kui Maarjaga, kellega oleme koos kontserte andnud juba ligi 20 aastat.
Peipsi piirkond on kahe kogukonnaga, eesti ja vene. Kas esitamisele tuleb ka lugusid, mis võiksid meeldida venekeelsele publikule?
Mu looming on väga eesti luule põhine. Seni pole keegi soovi avaldanud neid tõlkida. Kui keegi tunneks huvi, oleks mul loomulikult väga hea meel.
Kas mõned laulud kõlavad Peipsi Romantikal esmakordselt?
Ükski meloodia ei kõla esimest korda. Kuid minu jaoks on ka nende kümne plaadil oleva laulu esitused nagu esmaettekanded, sest need on meil nii tugevasti ümber töötatud, et mõne puhul ei tunne ma isegi ära, et tegemist on minu noorpõlve loominguga (osade lugude puhul lausa üle 40 aasta vanuste meloodiatega). Muutsime mitte ainult rütme ja kõlavärve, vaid ka harmooniat. Bändi tungival soovil muutsin isegi mõningaid meloodianoote, mis üldiselt on helilooja jaoks enneolematu… Kõik ikka selleks, et tulemus oleks tänapäevasem, moodsam!
Kuidas jõuab Peipsi rannikule klaver?
Esinen oma digiklaveril, mis on pisut väiksem kui naturaalne tiibklaver, kaaludes „vaid” 100 kilo. Koos kastiga tõstavad seda kaks tugevat või neli nõrgemapoolset meest.
Millise laulu või muusikapala esitus võiks kujuneda teie kontserti kulminatsiooniks?
Mu enda jaoks on kõige põnevam nende uute seadete esiettekande õnnestumine ja publiku vastuvõtt. Kuulajaile tõenäoliselt meeldib rohkem tuttavam muusika: nende jaoks on võibolla kulminatsiooniks tuntumad meloodiad (kavas on näiteks „Rahu”, „Eesti muld ja Eesti süda”, „Nii vaikseks kõik on jäänud” jt). Mis on juba enne tuttav, on tavaliselt ikka menukam. Kuid mine tea, äkki haarab noorem publik need uued seaded lennult.
Plaadil olevate lugude hulgas on mõningad sellised, mida huvilisem kuulaja võib ka juba teada, nagu näiteks „Must ronk”, „Tango”, „Rumal rahutus” jt. Ma loodan, et vähemalt osa neist saab sama edukaks ja tuntuks, kui mu seni hitiks saanud laulud.
Kas kõlab ka üks Ott Leplandi populaarsemaid laule „Kuula”?
Lootust on.
Millised on ootused-lootused publikule? Kuivõrd on tervitatav kaasa laulmine, ovatsioonid? Küsimus on tingitud sellest, et olen kuulnud, et Rein Rannap eeldab publikult keskendumist ja nii-öelda süvenenud kuulamist.
Loomulikult on tore, kui kuulatakse tähelepanelikult, elatakse sisse – eks selle pärast ju muusikat luuakse ja esitatakse, et ilusaid emotsioone tekitada. Ovatsioonid ja kaasaelamine on alati teretulnud. Muidugi pole see klassikaline kontsert, mis kõlab ilma võimenduseta. Ilmselt sellised vaiksed kontserdid on siin sellise küsimuse püstitamise põhjustanud. Seekordne kontsert on enesestmõistetavalt võimendatud. Kuid sellegipoolest oleks tore, kui laste mänguplats ei paikneks otse lava ees või kõrval, sest minu muusikas on aeg-ajalt ka vaikseid kohti ja neid oleks hea ka sellisena nautida.
Juhuseid, mil ma ise enam oma mängitut üle laste kilgete ei kuule, on kahjuks vabaõhukontsertidel ette tulnud. See häirib ja segab nii esinejat kui teisi kuulajaid.
Kas plaanite leida aega Peipsi-äärsete kultuuriväärtustega tutvumiseks? Kas on kavas osta ka Peipsi kala ja sibulat?
Kindlasti ostan kuivatatud või suitsutatud kala, kui näen seda tee ääres müüdavat. Kui olen esinenud tuuridel, mil meeskond on jäänud ööbima lähedusse, olen kasutanud järgmist päeva selleks, et tutvuda ümbruskonna kultuuri ja loodusega. Näiteks olen just varasemate esinemiste vahel külastanud Kuremäe kloostrit ja matkanud seal läheduses oleval rabarajal.
Kindlasti oleks väga huvitav tutvuda ka vanausuliste kultuuriga. Seekord kahjuks ei jää selleks aega, sest tuleme Tallinnast heliprooviks kohale ja peale kontserti sõidame tagasi koju. Järgmisel päeval lähen lühikesele puhkusereisile.
Mida üldse arvate maapiirkondades tippartistidega kontsertide korraldamisest, kas selliseid muusikasündmusi võiks rohkem olla?
Mulle meeldib väga maal esineda, ka väga väikestes kohtades. Neis on sageli mingi eriline armsus, lähedasem kontakt kuulajatega. Näiteks ei unusta ma kunagi talvist kontserti Rõuge vanas hubases kultuurimajas, kus kõik ahjud saalis ja mujal majas parasjagu küdesid.
Loomulikult võiks kontserte maal olla palju-palju rohkem! Olen absoluutselt kindel, et ka kõik teised artistid oleks nagu mina valmis meelsasti esinema mööda kaunist Eestimaad. Kuid – vähemalt klassika vallas – on selliste väikeste kontsertide toimumiseks vajalik omavalitsuse, riigi või kultuurkapitali toetus.
JAAN LUKAS
