Riigikogu liige, kes peaks ette valmistama ja vastu võtma seadusi, on äkitselt hoopis erinevas rollis – tihedalt seotud ettevõtte tegevjuhtimisega. Milleks selline kahestumine? Siinjuures on paslik märkida, et eelkõige on tegemist psühholoogilise probleemiga. Suur osa rahvaesindajaid ei mahu Riigikogu tegevjuhtide hulka. Positsioon seadusandlikus kogus on kõige enam 15 protsenti liikmeist.
Tulenevalt sellest ka pürgimus millelegi enamale. Parim võimalus staatust tõsta on istuda riigi omanduses oleva ettevõtte nõukogus, kus otsustatakse sageli miljonite kroonide kasutamine.
Nõukogu koht on saadikule enamasti auamet, kuigi esineb erandeid. Auamet tingib tihti osaleja pealiskaudsuse. Miks ma seda nii kindlalt väidan? Olen olnud mitmetes Eesti suurettevõtete nõukogudes erineva lähetusega. Nii Riigikogu liikmena kui ametnikuna.
Jälle rehavarrega vastu pead
Riigikogu liikmete osalemine riigiettevõtteis peatati 1994. aastal põhiseaduse paragrahvi alusel. Selle esimeses lõikes oli kirjas, et Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Tollane juhtum oli
küllalt valutu, sest keegi sellele vastu ei vaielnud. Seejärel muudeti äriseadustikku ja riigiettevõtteist said riiklikud aktsiaseltsid.
Ja seadusandja hakkas juriidikale toetudes uuesti ettevõtete nõukogudesse imbuma. Küll vaikselt, aga järjekindlalt. Praeguseks on see liikumine saavutanud kui mitte kõrgpunkti, siis vähemalt küllalt kõrge taseme.
Rahvaesindajatega politiseeritud nõukogud on reegel. Teist korda rehale astumine pole aga kuraasi maha võtnud. Mõned rahvaasemikud, keda ei tahaks siinkohal isegi nimetada, lausa esinevad nõukogu liikmeina oma ettevõtet esindades vastavalt poliitilisele tõmbetuulele. Täiesti selgusetuks jääb, keda või mida ta seejuures esindab.
Pean silmas eelkõige Eesti Energia hinnatõusu propagandat. Riigikogu saadikud ettevõtete nõukogudes on teatud mõttes punnseis. Kontrolli selline lähenemine ettevõtte tegevjuhatuse toimingute üle see ei tõhusta.
Ettevõtet oskavad juhtida eelkõige ettevõtlusega iga päev kokku puutuvad isikud. Ministeeriumide vastavad juhtivametnikud ja ärimehed. Suurepärane näide mu omast kogemusest on koostöö Silvesteri juhi Mati Polliga Tallinna Sadama nõukogus. Kaubandus-tööstuskoja poolt soovitatud ettevõtja oli igaks nõukogu koosolekuks põhjalikult ette valmistatud ja oskas alati tegevjuhtidele mõistlikke suuniseid anda. Sama kogemus on mul mitmete ministeeriumiametnike pädevuse hindamisega, näiteks Eesti Telekomis.
Punnseisust välja
Õiguskantsler Allar Jõksi ettepanekud Eesti õiguskorra loogiliseks muutmiseks on varasemastki hästi teada. Seekordne ettekirjutus Riigikogu liikmete riigi äriettevõtetest väljaviimiseks on järjekordne hea algatus.
Poliitikud peaksid Jõksile vastuvaidlemise asemel pead kokku panema ja olukorrast väljapääsu leidma. Riigi omanduses ettevõtted ei ole parteidele kuuluvad, vaid on maksumaksja ühisomandus. Selgus ja läbipaistvus nende juhtimisel on vajalik eelkõige Eesti senise arengu kindlustamiseks. Vigadest peab ikkagi õppima, mitte järjekordset reha endale jalge alla sättima.
Andrus Villem, politoloogiamagistant, Isamaaliit
