Lootusrikastel, seega headel uudistel on kulla hind, eriti veel, kui need pealinnast kaugemalt, õigemini lausa äärealadelt pärit.
Hiljuti Alatskivil peetud mõttetalgutel jäi kõlama arvamus, et nii seal kui Mustvees võiks olla noortel jätkuvalt võimalus gümnaasiumiharidust saada.
Idee korraldada diskussioonid teemal, kas ja millistes Peipsi kandi koolides tulevikus gümnaasiumiklassid alles võiksid jääda algatas meie maavanem Viktor Svjatõšev koos haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Kalle Küttisega. Tänaseks päevaks on selgunud, et ideel on jumet ning võtmeisikud on positiivselt mõtlema hakanud.
Reforme vaid reformide pärast pole tõesti vaja ja loodetavasti mõistavad nii mõnedki, et skeemi järgi “otsustan ruttu, pärast aega kahetseda küll” pole kõige targem tegutseda.
Tõepoolest, gümnaasiumiharidust vajavad Mustvees nii eesti kui vene emakeelega noored. Ja kui neid linnas ja piirkonnas paraku napilt, milleks siis kahte kooli pidada. Selle osa teadmistest, mis venekeelsetel õigus emakeeles saada, võib ju samuti ühes koolis anda. Mustvees on kaks rahvust alati kenasti koos eksisteerinud, kahtlemata sobib neil õppida ka ühes haridusasutuses. See on igatahes parem variant kui saata probleemses eas noored kodunt kaugele seiklema.
Sama lugu on Alatskiviga: Tartusse on sealt kauge ja kulukas koolis käia, pealegi õpivad siin edasi ka Palal põhikooli lõpetanud, samuti tullakse Kallastelt ja Peipsiääre vallast.
Ääremaadel on elu niigi keerulisem, milleks teha sealse rahva peal veel reformikatseid?
7. veebruar 2013
