Regionaalprobleemide lahendamine eeldab eri piirkondade arengusuundade väljatöötamist, strateegia kujundamist ning seejärel elluviimist kõigi Eesti piirkondade ja riigi kui terviku huvides, mitte pimesi kobades. Riigi kohus on tagada kõikides Eesti regioonides soodsad arengueeldused.
On selge, et valdade ühinemisel hakkavad ilmnema uued seosed ja probleemid, mida tuleb püüda nii palju kui võimalik uuringute kaudu ette näha.
Eesti regionaalpoliitikas on aegade jooksul tehtud nii head kui ka halba. Mõnigi kord on püütud rahvast kindlamalt teatud huvirühmadele allutada või poliitilist kasu lõigata, mitte aga erinevate regioonide rahva huve kaitsta.
Teaduslik alus
On esinenud olukordi, kus reformide või nende ideede varjus on jäänud või jäävad osaliselt lahendamata sisulised probleemid ja olulise osa inimeste vajadused. On juhtunud, et reformid on läbimõtlematuse, ebareaalse teostamatuse pärast pooleli jäänud. Tulenevalt strateegia puudumisest, võivad kulutused suuremateks osutuda ja tihti ei ole selge, kas kokkuhoid on eesmärk omaette või kaasneb sellega ka eelkõige inimeste vajaduste parem rahuldamine.
Reformide teostamine on vaja viia võimalikult teaduslikele alustele, et kõigis Eesti piirkondades oleksid normaalsed elutingimused ning toimuvad muutused oleksid arusaadavad ka rahvale, kelle rahaga reforme läbi viiakse. Elanike arvamus peab olema tähtsaimaks aluseks otsuste tegemisel. Uurida tuleks praeguseks ühendatud valdades toimunud protsesse, selgitada, missugused on head ja halvad tendentsid, millest tuleks hoiduda.
Osa vabariigi regioone hääbub. Kõigile on teada, et suuremad linnad ja tööstused võtavad teistest regioonidest vähemalt osaliselt ära tööjõu paremiku. See aga on üks põhilisemaid eeldusi piirkonna edukaks arenguks majandus- ja sotsiaalsfääris.
Ei ole saladus, et samalaadsed protsessid toimuvad tihti ka valdades sees, kus suuremad keskused võtavad omakorda väiksematest piirkondadest osaliselt parema tööjõu. Kahjuks jääb tunne, et mõnikord ei püütagi probleemidele vajalikke lahendusi leida või leevendust otsida. Mõnedel poliitikutel ja ametnikel puudub minu arvates mõningate reformide kavandamisel ja läbiviimisel vajalik oskus või vastutusvõime. Pehmelt öeldes tehakse midagi vajalike oskusteta ära ja alles siis hakatakse mõtlema, mis välja tuli. Kui aga mõnel juhil läheb reformimisel kehvasti, siis ta nii mõnigi kord kas töötab silma pilgutamata endisel kohal edasi või viiakse lihtsalt teisele samaväärsele kui mitte paremale ametikohale.
Uuringud kõigepealt
Reformide läbiviimisel tuleb arvestada, et iga regioon, haldusüksus oleks terviklik selle sõna otseses mõttes. Samal ajal on tähtis, kuidas see on seotud maakonna teiste valdadega, mis tähendab nende omavahelist seoste arvestamist. Ei tohi eirata regiooni ajaloolisi traditsioone, asukoha iseärasusi, majanduslikku ja sotsiaalset eripära, rahvastiku paiknevust, tihedust jne.
Eestis on paljude ajalooliste tegurite tõttu osa seniseid valdu kujunenud välja poolenisti plaanipäratult. Nüüd peaks tekkinud olukorda hakkama tõesti korrastama, kuid seekord kindlasti läbimõeldumalt. Eriti tuleks mõelda, kas on õige moodustada väga suuri valdu. Kui puuduvad vähemalt osaliselt teaduslikud põhjendused, miks üks või teine vald, linn, küla ühe või teise valla koosseisu liideti, siis on asi halb. Teadmata on selle tagajärjel elanike poolt tehtavad kulutused tulevikus, teenuste kättesaadavus jne. Samal ajal ei selgu ajakirjandusest ja teistest infoallikatest minule ja küllap ka paljudele teistele, kuidas valdade ühendamine peaks toimuma. Minu uurimused on näidanud, et valdu ei tohiks mitte mingil juhul ühendada lihtsalt mehhaanilise kokkuliitmise teel, vaid peab arvestama valla, linna, küla iseärasusi, geograafilist asendit jne.
Muutuste elluviimine peaks loogiliselt algama erapooletute teaduslike uuringutega. Selgeks tuleb teha, kes vastutab tehtava eest. See tähendab, et otsustaja oleks analüüsivõimeline ja teadlik soovitud lõpptulemuses (missugused on ühinemise plussid ja miinused, milliseid protsesse oleks tarvis kohe püüda ennetada).
Selge peab olema, missuguses järjekorras antud töid teostatakse, millist informatsiooni on selleks vaja, millised seosed on edaspidi maakondade, linnade, valdadega. Võib-olla on seoses sellega vaja muuta osaliselt ka maakondade piire.
Mehhaaniline valdade arvamine ühte või teise ühendvalda võib osadele elanikele negatiivselt mõjuda. Segadused eelnevates valdkondades võivad põhjustada ebaökonoomsust, ebaefektiivsust.
Kasu asemel korvamatu kahju
Reformi mõte saab olla teatud asulate koondamine loogiliste tõmbekeskuste ümber, et selle tulemusel paraneks teenuste kvaliteet kõigil elanikel.
Arvan, et juba praeguseks toimunud mõningad reformid on toonud ja toovad edaspidi korvamatut kahju. Osade külade elanikele võib uus ühendvald mitte sobida. Tulemuseks on elanikest tühjenevad külad ja vallad. Eelkõige tähendab see kõrge kvalifikatsiooniga kaadri lahkumist. Valdade mehhaaniline liitmine võib tekitada juurde ääremaid, mis jäävad veelgi arengust maha. Seega võib süsteemitu omavalitsuste ühendamine eriti pikemas perspektiivis tagasilööke anda. Uutesse valdadesse jäävad uued valged laigud, kus elanikud on rahulolematud ja ei tunneta, et neist peetakse lugu, nendega arvestatakse.
ALLAN METSA,
majandusteadlane
