Reet Sester töötab Põltsamaa muusikakoolis solfedžoõpetajana ning juhatab kirikukoori ja kultuurikeskuse segaansamblit. Muusikakool valmistub õppeaastat kokku võtma, kirikukoor käis aga hiljuti Viljandi praostkonna laulupäeval, kus harjutati vaimuliku laulupeo repertuaari.
Kohtusime Reet Sesteriga Karl August Hermanni kuju juures, muusikakooli vahetus läheduses.
“Hermann on Põltsamaal väga populaarne, muusikakooli lõpu puhul peseme alati Hermanni puhtaks ja laulame talle. Muidugi olen tema laule juhatanud, need on liedertafellikud ilusad lood, isegi liiga ilusad. Olid ajad, mil talle ette heideti, et ta laulud pole piisavalt rahvuslikud, vaid saksa mõjutustega. Põltsamaalastele on need aga väga armsad laulud ja neid lauldakse palju. Ta on Põltsamaa linna muusikaelu sümbol, me oleme tema üle uhked! Lisaks muusikule oli Hermann ka keele- ja kirjamees, ta andis välja “Laulu- ja mängulehte”. Tema muusikat on kasutatud ka kuulsas telelavastuses “Pisuhänd“, kus Viive Ernesaks mängib taustaks puhtalt Hermanni muusikat,” selgitas Sester.
Kogu elu Põltsamaal
Reet Sester tunnistas, et tal on elus tõesti vedanud, sest ta on eluaeg saanud tegelda meeldivate asjadega. Tema töö on ka tema hobi.
„Muusika ja laulmine muudab inimesed paremaks. Teeb tuju paremaks, meeleolu paremaks, oled positiivsetele emotsioonidele rohkem avatud, ei mõtle nii palju kurbi mõtteid. Muusika vabastab!” rääkis Sester sütitavalt.
Sester on Põltsamaal elanud kogu oma teadliku elu. Alustanud siin kooli- ja muusikakooliteed. Vahepeal sai küll ka ära käidud, nii Tartus kui Tallinnas muusikat õppimas, kuid Põltsamaa justkui kiskus ikka tagasi.
Muusika juurde jõudis Reet Sester läbi sellesama Põltsamaa muusikakooli, kus ta nüüd ise juba üle 30 aasta teisi on õpetanud.
“Olin 3. klassis, kui tulin siia akordioni õppima. Kõik õpetajad, kes praegu on juba pensionieas, olid siis väga noored, alles kooli lõpetanud. Nende eeskuju oli nii sütitav, et seadsin endale juba lapsena eesmärgiks ise samasuguseks saada. Ma otsustasin: minust saab muusikakooli õpetaja,“ meenutas Reet Sester.
Õpetaja muutub koos lastega
Oma kooliajast rääkis õpetaja, et õpilastel polnud nii palju pingeid, kui praegustel lastel on. “Praegu peab nii palju enda eest võitlema, nõuded on suuremaks läinud kõikides ainetes,” rääkis Sester.
“Minu lapsepõlv oli rõõmus, praegu lapsed tulevad tundi ja nad on nii väsinud, seda on nii kahju vaadata. Õppida on rohkem, programmid on mahukamad ja nõuded on suuremad igas aines,” tõdes õpetaja.
Olles nii palju aastaid õpetaja olnud, pole töö tema jaoks rutiiniks muutunud, vaid ikka tuleb ette üllatusi. Õpetaja muutub koos lastega: “Igal aastal tulevad kooli erinevad lapsed ja ma ka õpetan neid erinevalt. Ma ei taju seda, et õpetan kogu aeg ühte ja sama, mu aine on iga kord nagu uus, sest uued näod on vastas! See on suur rõõm, kui annad inimesele ühe oskuse elus juurde. Mina usun, et muusika arendab rohkem kui sport.”
Kirikukoor harjutab vaimulikuks laulupeoks
EELK Põltsamaa Niguliste koguduse segakooriga on Reet Sester seotud alates 1997. aastast, mil Joel Luhamets siirdus Tartusse. Varem oli Põltsamaa kirikukoori juhatanud Tiina Luhamets, lahkudes panid Luhametsad Reet Sesterile südamele, et ta hakkaks kirikukoori juhatama.
Sesteril oli samal ajal kultuurimajas väike kammerkoor. Loogiline oli need kaks koori ühendada, kuid see protsess osutus Sesteri sõnul keerukaks ja valuliseks nii dirigendile kui kohalikule kirikukoorile. Mõned lauljad ei harjunudki uue juhtimisstiiliga ära ja lahkusid koorist, kuid koor ise jäi elujõuliseks ja on osalenud ka üldlaulupidudel.
Repertuaari valides lähtub koorijuht sellest, et laulud peavad liturgiaga sobima. Tuleb jälgida kirikukalendrit. Tänavune aasta on kirikukoorile aga laulupeoaasta ja seetõttu õpitakse vaimuliku laulupeo laule. Vaimulikud laulupeod, mis toimuvad iga nelja aasta tagant, annavad Sesteri kinnitusel head uut repertuaari. Valik tänavuse, 12. juunil Tartu lauluväljakul toimuva peo repertuaarist kõlas 17. aprillil Viljandi Pauluse kirikus, kus olid koos kõik Viljandi praostkonna segakoorid.
Esitati nii eesti vaimulikku kooriklassikat kui uusi, just selleks laulupeoks kirjutatud laule. Reet Sester tõstis eriti esile Evelin Kõrvitsa pala “Ütle, mis on inimene” kui head näidet sellest, et tänapäeva heliloojad kirjutavad ka isetegevuslastele jõukohast repertuaari.
Vaimulikul laulupeol tulevad esitamisele vaid eesti autorid, Enn Võrgu ja Johannes Kappeli kõrval kõlavad Urmas Sisask ja Kadri Hunt.
Eelmisel aastal osales Põltsamaa kirikukoor aga ka Eesti üldlaulupeol, mille repertuaar oli koorijuhi sõnul väga mahukas ja keeruline.
Kuulab igasugust muusikat
Lisaks kirikukoorile juhatab Reet Sester Põltsamaa kultuurimaja juurde kuuluvat segaansamblit, kellel saab 15 aastat täis koos laulda.
“Me käime laululaagrites, meil on toredad saunaõhtud, osaliselt on ansamblis samad inimesed, kes laulavad ka kooris, aga ansambli repertuaar on teistmoodi,” rääkis Sester kollektiivist, kes maakonnasisesel vokaalansamblite festivalil Vooremaa palju aukirju ja tunnustust saanud.
“Tänu kooridele ja laulvatele inimestele on mu elu nii sisukas! Muidu ma poleks neid ju tundnudki,” on Sester rahul.
Ise kuulab muusikaõpetaja ja dirigent igasugust muusikat. “Erinev muusika meeldib vastavalt situatsioonile, kuid muidugi kuulan ma palju klassikat, sest olen muusikaajalugu õppinud ja klassika pakub erilist naudingut, annab erilist hingekosutust. Kõige uuem muusika tekitab erinevaid tundeid, paneb mõtlema, lased selle kakofoonia ja pinged endast läbi ja see on hoopis teine tunne kui näiteks Mozart. Hea, kui kontserdikavas on mõlemat – nii Mozart ja Bach kui Pärt ja Tüür. Kaasaegset muusikat on aga raskem kuulata, see väsitab,” tõdes Reet Sester.
Reet Sester ei vali Karl August Hermanni ja Arvo Pärdi vahel, vaid kaitseb mõlemaid. “Nüüdisaja heliloojad oskavad alati klassikalist harmooniat jälgida, nad on ju seda õpppinud, kuid nende muusika pole niivõrd vertikaalne, vaid on horisontaalne. Pärt on väga vaimne muusika, ta on hoopis kõrgustes…”
Üheks lemmikheliloojaks peab Sester kindlasti Urmas Sisaskit, kes on tema sõnul nii vaimukas ja leidlik. Aga ka Edward Griegi, kes on imeilus ja sobib igal ajal igale eale.
Mõned aastad tagasi oli Põltsamaa muusikakoolil ka noortekoor, mida Reet Sester samuti juhatas. See koor esitas 2003. aastal oli Muusikakoolide Liidu 10. aastapäeva puhul Estonia kontserdisaalis avanumbri – Griegi “Kevade“.
„Tegime koostööd meie kammerorkestriga ja seaded sättisime Hiie Taksiga kahepeale,” meenutas Reet Sester. Pala kõlas klassikaraadios ja on olemas ka plaadil. Sama kooriga käidi aasta hiljem Euroopa noorte muusikute festivalil. Reet Sester loodab, et tulevikus ehk jälle muusikakooli juures ka segakoor tegutsema saab. Praegu on järelkasv tema sõnul nõrk, sest aastad on erinevad ja alati lihtsalt ei saa õiget seltskonda kokku.
Põltsamaalane on konservatiiv
Reet Sester on põltsamaalane. Muusika kõrval lähevad talle korda tavalised elulised asjad. Tal on oma maja ja suur aed, kus ta leiab alati tegevust.
“Kasvuhoones on redised juba üleval ja tomatitaimed ma kasvatan alati ise,” ütles ta uhkusega. Kassikene teeb ainult rõõmu, aga koer käib juba 16. eluaastat ja on kehvaks jäänud.
Reet Sesteril on täiskasvanud lapsed, on ka pojapoeg ja tütretütar.
“Tütar läks Inglismaale kohe, kui piirid lahti läksid, ja ongi seal nüüd elanud kõik need aastad. Parim tunnustus lapsevanemana on mulle tütre inglasest elukaaslase soov, et mu tütar kasvataks nende tütart nii, nagu teda kasvatati,” rääkis vanaema.
Kumbki tema lastest ei tegele muusikaga, kuid vanaema loodab, et ehk mõjub „muusikasoolikas” üle põlve. Ta on oma ema käest uurinud, et tema enda vanaisa mängis mitut pilli, ning usub, et on muusikaande pärinud just oma emapoolselt vanaisalt.
Põltsamaalaste hinge pole kunagi mahtunud, et maakonnakeskus on Jõgeva. Põltsamaal ei tellita palju ka Vooremaad. “Meil on oma ajaleht. Vooremaa ostame ainult siis, kui teame, et Põltsamaast juttu on,” tunnistas Reet Sester. “Samas ma hindan seda, mis Jõgeval toimub, ma pole küll ise Jõgeva üritustel käinud, aga mul on tunne, et Põltsamaal on vähem üritusi ja et Jõgeva inimene on aktiivsem. Meil Põltsamaal istub inimene oma aias ega tahagi välja tulla. Shotimaalt käis esinemas Edinburgi Ülikooli kammerkoor ja ainult 30 inimest oli kuulamas. Põltsamaa inimene ei tule kodust välja. Kui on ilus ilm, siis on ta aias.”
Põltsamaalane on uhke oma linna üle, sest siin on ajaloolised juured — elu tekkis vanasti ikka kiriku, mitte raudteejaama ümber. Kirikuringkondades on Põltsamaal ühendus Viljandiga, kuid põltsamaalased tunnevad, et oma kuulumisega teise maakonda on nad ka praostkonnakeskuse jaoks ikka ääremaa.
“Põltsamaa kirikukoor käib kontsertreisidel muidugi oma raha eest, kogudusel reisiraha meile maksta küll ei ole. Aga kirjeldamatu laengu saad, kui väljas käid — eestlane on kiituse ja hea sõnaga kitsi. Eriti omade suhtes ollakse kriitiline. Kuigi kirikus ma olen head sõna kuulnud kõige rohkem,” mõtiskles Sester.
Enne vaimulikku laulupidu annab kirikukoor kontserdi ka linnarahvale. “Teeme selle äripäeva õhtul, äkki inimesed siis ikka tulevad,” muigas koorijuht. Reet Sester *Sündinud Paides 1954. aasta 8. novembril *1962-1970 Põltsamaa Keskkool *1964-1970 Põltsamaa Lastemuusikakool *1970-1974 H. Elleri nim. Tartu Muusikakool, akordioni eriala *1974-1980 Tallinna Riiklik Konservatoorium, muusikaõpetaja ja koorijuhi eriala *Alates 1979 Põltsamaa muusikakooli õpetaja *Alates 2004 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaklassi solfedžoõpetaja *Juhendatud kollektiivid: 1985-1997 Põltsamaa kultuurikeskuse noortekoor, hiljem kammerkoor alates 1995 Põltsamaa kultuurikeskuse segaansambel alates 1997 EELK Põltsamaa koguduse segakoor aastatel 2002-2007 Põltsamaa muusikakooli noortekoor *Töö eest kooridega omistati 2006. aastal Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi aastapreemia iii JAANIKA KRESSA
