Jõgeva kunstikooli õpilase Anne-Liis Sazonovi esimesel isikunäitusel kulgeb vaataja noore kunstniku loomingulisel keeristeel mäslevalt merelt koju, kus naine on lõvi ja mees skorpion.
Neljanda kursuse õpilane Anne-Liis Sazonov rääkis, et näituse pealkiri „Läbi kunsti keeristee“ sümboliseerib tema isiklikku suhet kunstiga. „Joonistamine on tugevalt seotud minu emotsioonidega, ka hetkelistega. Keeristee seda kirjeldabki ning toob kõik need tunded näitusel kokku,“ lausus ta. Näituse üheks erilisemaks ja silmapaistvamaks osaks peab Anne-Liis oma looma ja anatoomia piltidega seina.
„Minu hinnangul on need seni minu kõige tugevamad tööd,“ märkis autor. Anne-Liis täheldas, et temale on loomariigist kaslasi ehk kõige huvitavam joonistada. Kuna ta püüab oma töödes eelkõige realistliku kujutamisviisi poole, siis on oluline, et lõvi näeks välja nagu LÕVI. „Eriti oluline on kujutada õigesti looma karvkatet – kui jooned valesti tõmmata, siis tuleb üks tundmatu sassis karvaga tegelane!“ naeris ta.
Anne-Liisi töödest nii mõnigi on mõeldud kingituseks. Graafiline joonistus „Selle maja kord naise pilgu läbi“ on lubatud ühele perekonnale soolaleivakingiks. See sümbolistlik taies valmis üle aasta. Naine on kujutatud uhke, ent malbe olemisega lõviemandana ning mees armunud skorpionina. „Lähtusin tähtkujudest. Tavaelus on naine kasvult pisike ja mees suur, pildil on lood vastupidised,“ selgitas ta. Teinegi töö, mis kujutab detailse täpsusega inimese pealuud, läheb kingiks Anne-Liisi arstist õele.
Ületab julgelt hirme
Näitusel on tähtsal kohal Anne-Liisi neljal õppeaastal valminud kursusetööd. „Need tööd on minu jaoks erilised ja teostatud erinevates tehnikates. Alati olen proovinud teha midagi päris uut,“ selgitas autor. Laev mäsleval merel on maalitud õlivärvidega. Öökull on akrüülmaali tehnikas, papagoi on joonistatud akvarellpliiatsitega ning siniste silmadega leopard hariliku pliiatsiga. Viimane, ehk 2018. aasta kursusetöö, kujutab purjelaeva tormisel merel. Piltlikult võib öelda, et selle töö maalimisega sai autor üle oma veehirmust.
„Kartsin vett joonistada ja maalida – see ei tulnud mul kunagi välja, ent võtsin julguse kokku ja otsustasin siiski iseendale püstitatud väljakutse vastu võtta. Ma ei oodanud, et meremaal tuleb nii hea, kui tuli,“ rääkis neiu. „Õppisin selle töö käigus väga palju.“ Kursusetöödest on Anne-Liisi lemmik värvikirev papagoi. „See oli minu esimene väga detailne, värviline graafiline töö,“ lausus ta. Papagoi joonistamisel kasutas tüdruk akvarellpliiatseid. Autor on puna-aara papagoi iga sulge kujutanud sellise täpsusega, et eemalt vaadates tundub, et tegemist on hoopis fotoga.
„Ma üldiselt eelistan kunstikoolis oma töövahendeid kasutada,“ märkis ta. Isa ja õde tõid Anne-Liisile Saksamaalt KOH-I-NOOR-i pliiatsid, mis on praeguseni tema lemmikud. Öökull on ainuke akrüültehnikas töö. Anne-Liis nentis, et see tehnika ei ole siiski tema lemmik ja vajab veel avastamist.
Siniste silmadega leopard on aga Anne-Liisi esimene kursusetöö. See on raamitud ning leidnud koha kodus seinal. Ta tunnistab, et on kunstikoolis õppides teinud suure arenguhüppe: „Areng on suur, maalida ma alguses ei osanud, sest kartsin. Joonistasin, eelkõige harilikuga, pelgasin ka värvipliiatsit, sest seda ei saanud nii hästi kustutada,“ selgitas noor kunstnik.
„Minuga tehti katapulti“
Anne-Liisi töödes on tähtsal kohal nii loomad kui linnud. „Mulle loomad meeldivad – kodus on hamstrid, madu ja kass,“ teatas ta. Boa nimega Karl on Anne-Liisi uusim lemmik, keda tüdruk kauples emalt pikka aega. Boa elab oma terraariumis, ent teda saab välja võtta ja silitada. „Talle meeldib mu kaela ümber rippuda kui arvutis töötan või joonistan,“ sõnas tüdruk.
Kolm ovaalset ringi, kael, kõrvad, juuksed ja üks tähendusrikas silm. Nii võib kirjeldada Anne-Liisi loomingulist tööd. „Meil oli ülesanne joonistada erinevaid kujundeid, iga järgnev detail ei olnud teada,“ rääkis ta. Erinevad osad sidus autor tervikuks värvide ja mustritega. Loomingulisele tööle passib ainult sama loominguline pealkiri „Minuga tehti katapulti“, sündis nii, et Anne-Liis võttis kätte esimese ettejuhtuva raamatu ning pani kolmele sõnale sõrme peale ja nii sai müstilisele tööle vääriliselt kummaline pealkiri.
Juhendaja Elita Järvela rääkis, et lisaks kunstiandele ilmnes, et Anne-Liis on ka oskuslik näituse kujundaja. Juhendaja kinnitusel oli noorel kunstnikul oma visioon näituse kujundamisest ja head ideed, kuhu üks või teine töö paigutada. Järvela sõnul on Anne-Liisi tööd põhjalikult läbi töötatud ja ta suhtub suure lugupidamisega sellesse, mida teeb. Neiu on väga püüdlik, õpihimuline, sihikindel ja talle on väga oluline rahulolu tehtud töödest ja saadud tulemustest. Ta on osav nii joonistamises kui ka maalimises.
Anne-Liisi näitust on võimalik külastada Jõgeva spordikeskuse Virtus fuajees 12. maini.
MARGE TASUR
