Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutopalk käesoleva aasta teises kvartalis viis protsenti, ulatudes 900 euroni kuus. Reaalpalga kasv ulatus vaid 1,1 protsendini, mille tingis osaliselt aeglustunud (nominaalne) palgakasv, aga ka inflatsioonitempo aeglustumise edasilükkumine.
Nimelt on hinnad jätkuvalt tõusnud ning suuresti administratiivselt reguleeritud hindade tõusu tõttu. Enim kasvas brutokuupalk aastatagusega võrreldes kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel. Keskmisest kiiremini kasvas brutokuupalk ka ehituses ja töötlevas tööstuses ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel (vastavalt 12,5 protsenti, 8 protsenti ja 9 protsenti). Maakondade lõikes oli teises kvartalis kiireim brutokuupalga aastakasv Hiiumaal ja Lääne-Virumaal (vastavalt 13,2 protsenti ja 12 protsenti). Keskmisest kiiremini kasvasid palgad ka Lääne- ja Järvamaal (7,9 protsenti ja 8 protsenti). Kesisemat palgakasvu võis täheldada aga Jõgeva, Võru ja Viljandi maakonnas (vastavalt 0,9 protsenti, 1,3 protsenti ja 1,5 protsenti).
Hinnatasemega korrigeeritult palk ehk reaalpalk kasvas aastases võrdluses ehituses peaaegu 9 protsenti, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel pea 10 protsenti, majutuses ja toitlustuses üle 5 protsendi ja töötlevas tööstuses üle 4 protsendi. Palgakasv on seega kiireim tegevusaladel, mis on seotud peamiselt siseturuga (ehitus, majutus ja toitlustus, kunst, meelelahutus ja vaba aeg) ja/või kus ettevõtjad on enim silmitsi kvalifitseeritud tööjõu nappusega (töötlev tööstus). Majutuse ja toitlustuse tegevusala tööjõukulusid on kahtlemata mõjutanud ka jätkuvalt suur Eestit väisavate turistide hulk – hotellide täituvus on majutusettevõtete andmetel olnud sel aastal erakordselt hea, mis omakorda võimaldab nii palku tõsta kui ka uusi töötajaid värvata. Ehituse tegevusala mõjutab aga enim avaliku sektori investeeringute kiire kasv ning ka kvalifitseeritud tööjõu nappus. Nimelt peavad paljud Eestis toimetavad ettevõtted konkureerima töökäte pärast meie põhjanaabrite ettevõtjatega ning paljud kriisiaastatel töö kaotanud oskustöölised on leidnud püsiva ameti just seal. Siseturu tähtsuse kasvule viitab ka see, et viimase nelja kvartali keskmise reaalpalga aastakasvudest on täheldada kiireimat kasvu just ehituses, hulgi- ja jaekaubanduses ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja sisustamisega seotud tegevusaladel.
Selle aasta keskmiseks palgakasvuks ootame 6,5 protsenti ning seda eeldusel, et teenindava sektori palgakasv aasta teisel poolel kiireneb. Lisaks mõjutab keskmise palga kujunemist jätkuvalt juba praegu ettevõtjaid pitsitav kvalifitseeritud tööjõu probleem. Reaalpalk kasvab meie hinnangul aastas keskmiselt 2,3 protsenti.
i
ANNIKA PAABUT, Swedbanki makroanalüütik
