17. jaanuaril 70 aastat tagasi kinkis loodus Jõgevale sellele paigale üsna palju kuulsust toonud ajaloolise fakti. Nimelt registreeriti sel päeval siin senine Eesti ametlik külmarekord -43,5 kraadi. Karmist ilmastikunäitajast inspireerituna on hakatud Jõgevat kutsuma külmalinnaks ja iseäranis on kohase aura eest hoolitsenud mittetulundusühing Miinus 43,5.
Vooremaale andis intervjuu külmaühingu üks tulihingelisemaid liikmeid, ettevõtja Raul Taul. Tema hinnangul on Jõgeva propageerimiseks külmalinnana kõige olulisem šõud teha.
Kui inimesi sooja- ja külmalembelisteks jagada, siis millisesse seltskonda kuulute pigem Teie?
Mina oleksin siis ilmselt külma-soojalembeline. Ühelt poolt meeldivad mulle hullult soojad ilmad. Samas arvan, et mida külmem on talv, seda talvisem ta on. Niisugused vahepealsed, hallid, vesised ilmad aga tõesti ei meeldi. Aga nagu öeldakse: pole kehva ilma, vaid on kehv varustus, mille all mõtlen ennekõike rõivaid.
Kas Jõgeva on ka Teie sünnilinn, kus veetsite lapsepõlve?
Jõgeva valla Õuna küla on mu praegune elukoht. Sündinud olen aga Väike-Maarjas. Kooliaastad veetsin põhiliselt Virumaal. Vanemate liikuva töö tõttu on elatud Rakkes, Laekveres, Haljalas, Rakveres.
Külmalinnaks on Jõgevat hakatud kutsuma just viimasel aastakümnel. Missugused on aga Teie mälestused külmadest ilmadest ning sellega kaasnevatest rõõmudest ja muredest poisiaastatel?
Eks külm ja lumi on ikka talvisel ajal rõõmu pakkunud. Väikesel inimesel pole õnneks vaja väga muretseda küttearvete maksmise ega küttepuude toomise pärast. Kohe pärast kõndimaõppimist sai hakata ka kelgutamise ja suusatamisega tegelema. Uisutamisega on aga lood kehvad, pole seda siiani korralikult selgeks saanud. Koolis kehalise kasvatuse tunnis seisin ainult lumehanges uiskudel püsti. Kindlasti ei soovitaks aga kellelgi kõva külmaga keelt vastu rauast posti panna.
Missugused on üldse külma ilmaga kaasnevad võlud Raul Tauli vaatevinklist?
Kui on külma, siis on ka tavaliselt lund. Kui on lund, siis saab suusatada. Kui saab suusatada, siis oled tervem ja seda rida võiks veel pikalt jätkata. Iseenesest mõista käib ka korraliku külma juurde jääpurika valamine. Eestis ja maailmas üldse ei ole sellega veel eriti viitsitud tegelda. Aga keegi peab ju n-ö otsa lahti tegema. Selleks ei ole vaja eriti suuri väljaminekuid nõudvaid vahendeid, piisab puhtast külmast veest, kannust ja purikavalulauast. Loomulikult tuleks tegevusele kasuks hea seltskond. Adrenaliini see tegevus ehk väga üles ei löö, aga igal juhul on see asjalik seltskondlik ettevõtmine.
Enne, kui jääpurikate valamisest täpsemalt räägime, küsin, kuidas sai Teist üldse MTÜ Miinus 43,5 asutajaliige? Kas põhjuseks oli külmalembelisus või lihtsalt tore sõpruskond?
Asutajaliikmeks sain n-ö üleöö ja külmaga tegelemine koos teiste külmalembeliste inimestega on ainult positiivne. Külmalinna idee eestvedajate ühine eesmärk on propageerida kõike seda, mis külmaga seoses on positiivne. Et külmalinna idee jõuaks võimalikult paljude Jõgeva linna elanikeni ning et MTÜ tegevusest kujuneks üks tore seltskondlik ajaviide, mille tulemusena korraldatakse linlastele ja kogu Eesti rahvale lõbusaid ettevõtmisi.
Ma usun, et igal MTÜ Miinus 43,5 liikmel on omad ülesanded ja kohustused. Millega täpsemalt tegelete Teie? Olen kuulnud, et Teie kodus tehakse teatud ettevalmistusi jääpurikate meisterdamise või mõnikord ka sulatamise võistlusteks?
Minu ülesanne on olnud jääpurikate “kunstlik valmistamine“. Kõlab ehk veidi kentsakalt, aga nii see on. Koonusekujulistesse kilekottidesse ehk kondiitrikottidesse tuleb valada vesi ning külmutada. Ja ongi purikas valmis. Kui ilmataadil parasjagu külmatuju pole, tuleb isetehtud jääpurikaid sulatada. See tähendab, et nööri otsas rippuvale purikale valatakse renni mööda külma vett peale. Kelle purikas kiiremini alla kukub, on võitja. Õige purikavalu nõuab aga külma ilma ja kannatlikkust. Valad veidi vett, käid ringi ja tuled valad jälle väheke peale – nii see purikas venib.
Kuidas toimib Teie hinnangul Jõgeva linna servas Piibe maanteel asuv külmasammas vaatamisväärsuse ja turismiobjektina?
Külmasammas on väga pilkupüüdev ja ainulaadne. Sammas on kavandatud kunstnik Rein Erebi juhtnööride järgi. Külmasammas sümboliseerib külmarekordit miinus 43,5.Ja peagi saabuv 17. jaanuar on see päev, millal rekord 70 aastat tagasi sündis. Võib-olla võiks seal edaspidi olla ka elektrooniline kraadiklaas, kus saaks külmalinna hetketemperatuuri teada. Oleks päris vahva, kui möödasõitvad autojuhid maanteelt vaatavad, et näe, Jõgeval jälle kõige külmem.
Kui põhjalikult jälgite üldse ilmateateid telerist ja raadiost ja kas Teil on ka oma lemmiksünoptik või ilmaprognooside esitaja?
Telerist on ilmateade üks minu lemmiksaateid, pealegi on seal ka põnevad “ilmaennustajad“. Arvutist teen ka kindlasti kohe lahti ilm.ee. Pikemaajalisi prognoose on hea Vene saitidelt vaadata. Kunagi ei ole liiast astuda läbi teisel pool Pedja jõge asuvast ilmahuvikeskusest, sealne naispere oskab kindlasti midagi soovitada. Pikemaajaline koostöö seob meid Raplamaal Lellel elava Liisuga. Tema prognoosidel on tihtipeale kaunis tugev tõepõhi all.
Ehk olete proovinud ka ise ilma ennustada? Missugused on olnud tulemused?
Proovinud olen, kuid üldiselt lähevad mu prognoosid kogu aeg puusse.
Kuivõrd on külmapealinn Jõgeva ja talvepealinn Otepää omavahel konkurendid?
Konkurendid kindlasti mitte, vaid sõbralikud koostööpartnerid. Otepää talvepealinn ja Jõgeva külmalinn – need paigad kuuluvad oma olemuselt mõistagi kokku.
Kust pärinevad omapärased läkiläkid, mis ühingu “Miinus 43, 5“ liikmetel sageli peas on?
Läkiläkisid kannavad “Miinus 43,5“ liikmed ja Jõgeva Ettevõtjate klubi rahvas. Osaliselt on inimesed mõlemas organisatsioonis samad. Läkiläkid lasime ekstra valmistada. Need on head soojad peakatted, mida lõua alt kinni siduda saab.
Mida arvate sellest, et kangemaid jooke nimetatakse ka külmarohuks?
Olen kuulnud küll. Tean, et kasutatakse, aga teaduslikult on asi vist veidi teisiti. Selle rohu efekt on lühiajaline ja pikema aja peale kustutab see jook sooja ruttu ära.
Ma tean, et ühingu Miinus 43, 5 aktiivne liige on ka teie äi, teenekas ettevõtja Rein Mõts. Kes kellel külmatemaatika vastu huvi tekitas?
Eks ole koos saanud igasuguseid purikaid valada. Kunagi Jõgevale tulles sai alustatud metallivaluga nüüd jälle teistpidi. Miinus 43,5 korraldatavatel löövad aga aktiivselt kaasa ka mu abikaasa ja lapsed.
Millega tegelete ettevõtlusvaldkonnas ja mida oleks praegustes majandusoludes vaja rohkem — kas tulist energiat või külma mõistust?
Eks parasjagu ole mõlemat vaja. Ettevõtluses tegutsen Valmeco juhatuse liikmena.
Jõgeva linna aukodanik Ants Paju on käinud Põhjapoolusel. Kas mõni MTÜ Miinus 43, 5 liige võiks seda tegu korrata?
Paju Ants on ikka väga kange mees ja meil midagi sellist lähiajal plaanis ei ole. Loomulikult on ka Ants meiega koos oma reisimuljeid jaganud. Viimati istusime Antsu eestvedamisel koos Andrus Veerpaluga, ajasime enne suusahooaega talvist suusajuttu. Oleme ka Andruse n-ö fännklubi. Võimalusel on saadud teda suurvõistlustel raja ääres toetamas käia.
Mida tuleks teha selleks, et Jõgeva kui külmalinna populaarsus suureneks veelgi nii Eestis kui ka kaugemal?
Tuleb šõud teha, siis paistab asi paremini ja kaugemale. 30. jaanuaril on selleks võimalus ka linnarahval. Hakkame kesklinnas suure telgi, purikavalamise ja tantsu-tralliga pihta. Kambas on meil www.meelejahutaja.ee ehk Aimar Pihlak, kellel on küüslaugufestivali korraldamise kogemused. Samuti soovitaks vaadata ka meie tagasihoidlikku www.kylmalinn.ee. Loodame, et ilm laseb hea peo teha. Kutsume külma- ja ilmasõpru osalema festivalil “Jääpurikas 2010“. Tulge ja te ei kahetse! Ja ikka külma ja lund!
Kas vastab tõele, et Jõgeva kui külmalinna temaatika jõuab peagi ka raamatukaante vahele?
Tõepoolest, MTÜ Miinus 43, 5 kavatseb välja anda raamatu, milles kajastatakse külmarekordi saamislugu, igasugust muud külmaga seonduvat ja tutvustatakse ka mittetulundusühingu tegemisi. Raamatut kavatseme esitleda festivalil “Jääpurikas 2010“.
iii
JAAN LUKAS
