Jõgeva Tähe saalihokimeeskonna koosseisus kuuekordseks Eesti meistriks tulnud ning aastaid kõrgetasemelistes Soome liigades mänginud Raul Kivi on lisaks saalihokile kuulunud MM-võistlustel rahvuskoondisse ka jääpallis, Eesti meistrivõistluste mängudes on ta aga väljakul käinud ka jäähokis ning jalgpallis. Nüüd perega kodulinnas Kivi tänaval elav Raul Kivi on varemgi enda jaoks olulise nimega tänaval elanud ‒ lapsepõlv möödus tal nimelt Tähe tänaval.
Ainsa Jõgeva SK Tähe/Olivia esindusmeeskonna mängijana detsembri algul Riias peetud saalihoki maailmameistrivõistlustel kaheksanda koha saanud Eesti koondisse kuulunud 33aastane ründaja Raul Kivi jõudis spordi juurde juba esimeses klassis õppides. Esimeseks ja siiani kestvaks armastuseks sai nüüdseks Jõgeval juba seitsekümmend aastat harrastatud jäähoki.
Alustas Kaido Poomi jäähokitrennis
“Enne Kaido Poomi juurde jäähokitrenni minekut jõudsin küll ka korra Virtuses käsipalli mängimas käia,” meenutas Kivi. “Ühel päeval nägime aga sõbraga tollase teise keskkooli staadionil toimunud jalgpallitreeningut ning otsustasime, et lähme ka. Kaido Poomi jäähoki treeningrühm alustas sügisel jalgpalliga ning talve tulles läksime jääle. Sealt kõik see alguse saigi.”
Kaido Poomi käe all mängides võitis Raul Kivi 1996. aastal Jõgeva meeskonna koosseisus Eesti noorte meistrivõistlustel pronksmedali. “Hindan Kaido Poomi siiani väga kõrgelt,” lausus Raul Kivi. “Ta oli range iseloomuga ning suutis panna poisid trenni tegema ja hokit mängima.”
Jäähokitreeningud andsid ka pikale ja edukale karjäärile aluse pannud hea füüsise. “Jäähoki andis hea vundamendi,” ütles Raul Kivi. “Noortena ei saanud me midagi kandiku peal kätte, pidime sageli ju isegi selleks, et jää peale saada, tegema rasket tööd. Peaaegu iga trenni eel loopisime suurte puulabidatega lund. Puhastasime ise väljaku ära ning alles siis algas trenn ja me saime hakata hokit nautima. Raske füüsiline töö aitas kaasa arengule ning sealt tuli ka kohusetunne.”
Saalihoki kinnitas Jõgeval kanda
Rauli ja tema poolteist aastat vanema venna Reinu sportimist soositi ka kodus. “Suusatamises noorte hulgas rajooni meistriks tulnud ema meil treeningutelt puududa ei lubanud,” meenutas Raul Kivi. “Kui ma mõnikord trenni minna ei tahtnud, ütles ta, et sellist asja ei ole, et vahepeal käid trennis ja vahepeal mitte ‒ kui juba seal käid, tuleb ka käia; kui aga käi, tuleb üldse ära tulla.”
Üheksakümnendate keskpaiga kehvad talved tõid aga kaasa alavahetuse, koos venna ja paljude teiste Jõgeva jäähokipoistega hakkas Raul Kivi mängima mõni aasta varem kodulinnas edukalt kanda kinnitanud saalihokit.
“Tagasi vaadates on sellest väga kahju,” märkis Kivi. “Jäähoki on siiani südamelähedane ning oleksin väga tahtnud seda edasi mängida, aga jää puudumise tõttu ei olnud selleks lihtsalt võimalust.”
Jäähokist pole Raul Kivi siiski pidanud täielikult eemale jääma, Soomest naasmise järel on ta Jõgevamaa jäähokiklubi Olivia Oilers ridades löönud kaasa erinevates harrastusliigades ning 2013. aastal täitis ta ka ühe oma kauaaegse unistuse, mängides kaks mängu Eesti meistriliigas hõbemedali võitnud jäähokiklubi Tartu Kalev Välk koosseisus.
Tähe klubi vedanud Marko Saksing ja Andrus Tõruke kutsusid saalihokit mängima kogu jäähoki noortemeeskonna. “Arutasime Tähe pakkumist Kaido Poomi ja kogu meeskonnaga,” meenutas Kivi toona 14-15aastaste poiste ees seisnud valikut. “Et jääd ei olnud, ei jäänudki muud varianti üle ning me vahetasime ala põhimõtteliselt päevapealt.”
Uuel ja huvitaval alal kokkumänginud meeskonnaga mängides saabus edu kiirelt, 1999. aastal võitis Raul Kivi Tähe tiimiga esikoha esmakordselt peetud Eesti noorte meistrivõistlustel ning samal aastal kuulus ta juba ka Eesti meeste meistrivõistlustel võidutsenud Tähe esindusmeeskonna koosseisu.
Koos vennaga esindusmeeskonda
“Põhimõtteliselt tuli kõik kohe kätte,” lausus kogu karjääri jooksul paremründaja kohal mänginud Raul Kivi. “Noortemeistriks tuleku järel võeti meid Reinuga kohe ka esindusmeeskonda. Rein sai ka seal kohe platsile, mina pidin oma aega natuke ootama. Olin väheke aega pingi tagumises otsas ning pidin palle kokku tassima, nagu praegusedki noormängijad,” lisas ta.
Eeskujude otsimiseks ei pidanud Raul Kivi kaugele vaatama. “Kõik olid seal eeskujud,” ütles ta. “Vanad hokimehed Marko Saksing, Andrus Tõruke, Argo Kungla, Veiko Raudsepp, Argo Servet, Rainer Võsaste, Toomas Klaarman, Jüri Narits, Juri Matiitšin… Kõik olid tegijad.”
Järgmisel hooajal võitis Tähe taas Eesti meistrikulla, maikuus Norras toimunud B-divisjoni MM-võistlustel kuulus Eesti koondisse koguni 17 jõgevalast, esmakordselt esindasid rahvuskoondist ka vennad Kivid.
“Emotsioonid olid laes,” naeris Raul Kivi oma karjääri esimest tiitlivõistlust meenutades. “Niiöelda tatikas, ja kohe MM-ile Eestit esindama…”
Kogu karjääri ajal Eesti koondises
Esimesest MM-ist alates ongi Raul Kivi järjepidevalt Eesti koondisse kuulunud. “Olen kogu karjääri Eesti koondises olnud,” ütles ta. “Välja ei ole kunagi jäetud, paar turniiri on küll vahele jäänud vigastuse tõttu, kaks aastat tagasi näiteks viimases MM-i eelses Eesti meistriliiga mängus saadud sarnaluu murru tõttu. Kui koondisekohta pakutakse, on see igale mängijale auasi.”
- aasta MM-võistlused Soomes kujunesid Raul Kivile meeldejäävaks eelkõige turniiri järel sealselt klubilt saadud tööpakkumise tõttu. “Ma ei olnud tookord MM-il väga edukas ning seetõttu tuli SB Savo pakkumine täieliku üllatusena,” lausus Raul Kivi, kes arvab, et jäi soomlastele tõenäoliselt silma oma kiiruse tõttu.
Edukate läbirääkimiste tulemusel õnnestus Raulil Soome mängima minna koos venna Reinuga. “Ütlesin neile kohe, et üksi ma kindlasti ei tule, tulen vaid koos vennaga,” meenutas Raul Kivi, kes Soome siirdudes teadis soome keelest vaid üksikuid sõnu. “Rein on minu jaoks kogu aeg iidoliks olnud. Ta on ka kogu karjääri jooksul minust edukam olnud, tuli ju Rein saalihokis kahekordseks Soome meistriks. Rein elab küll praegugi Soomes, kuid oleme siiani väga lähedased ja suhtleme temaga tihti.”
Mängis Soomes pea kümme aastat
Ligi kümme aastat Soomes mänginud Raul Kivi alustas teises liigas ning jõudis 2008/2009 hooajaks meistriliigasse. Joensuu Josba särgis mängides jäi ta maailma ühes kõrgetasemelisemas saalihokiliigas napilt medalita, lõpetades neljanda kohaga.
“See hooaeg oli kindlasti mu karjääri tipphetkeks,” lausus ta. “Joensuu Josba on olnud Soome meister ning oli ka sel hetkel üsna kõva meeskond. Sain Josbas mängida ühes viisikus koos kahe Soome koondislasega, üks neist, Esa Jussila, on praegu Šveitsi koondise abitreener, Tatu Väänänen tuli aga tänavu maailmameistriks.”
Soomes väga populaarse ala tipus olemine jättis ka Raul Kivile toredaid mälestusi. “Kui Josbas mängule läksin, küsisid noored ukse peal autogrammi,” meenutas ta. “Paljudest mängudest olid ka televisioonis ülekanded. Ala on seal rahva hulgas populaarne ning selle populaarsus suureneb kogu aeg.”
Uut võimalust Soomes medalit püüda paraku aga ei tekkinudki. “Tahtsin koju tulla,” võtab Raul Kivi äratuleku põhjuse lühidalt kokku. “Olin pikalt Soomes olnud, tundsin, et võin seal küll mängida, aga ma ei ole seal õnnelik. Olen rohkem kodune inimene ning tunnen, et mul on Jõgeval hea olla.”
Eestisse tagasi tulles pakkusid Raul Kivile lepingut ka EMÜ ja TTÜ, kuid jõgevalane jäi truuks oma koduklubile. “Valik ei olnud raske,” märkis ta. “Meeskond oli küll vahepealsete aastatega täielikult muutunud ning lisandunud olid ka välismängijad, kuid mul oli side Tähe ja Marko Saksinguga säilinud ning tundsin ka kõiki mängijaid.”
- ja 2014. aastal võitis Tähe kaks järjestikust Eesti meistritiitlit, viimastel hooaegadel on aga jäädud medalita. “Võistkond oli neil aastatel väga hea, paljud toonased mängijad on aga nüüdseks lahkunud ning tasapisi kipub asi ära vajuma,” kahetseb Raul Kivi. “Väikese linna probleem ‒ noored lõpetavad siin kooli ja lähevad teistesse linnadesse kas tööle või edasi õppima. Saalihoki ei ole ka nii hästi tasustatud ala, et saaks mängijatele nende siinhoidmiseks palka maksta.”
Praeguses Tähe meeskonnas näeb Raul Kivi mitmeid perspektiivikaid noormängijaid. “Mathias Einamannil ja Andreas Õunal on kindlasti potentsiaali kaugele jõuda,” lausus ta. “Kõik on muidugi suuresti nende endi teha ning kindlasti tuleks kasutada ära välismaal mängimise võimalused, alustades kasvõi madalamast liigast ja ennast ise üles töötada.”
Saalihoki pole Raul Kivi elus siiski enam juba mõnda aega esikohal. Oma aja nõuab töötamine Siimustis asuvas ning sporditegemist soosivas Puumajatehase OÜ-s, kõige tähtsamaks on aga tõusnud perekond. Koos elukaaslase Katrega kasvatatakse nelja-aastast Rauli ning hiljuti aastaseks saanud Rogerit.
“Väike Raul on juba ka saalihokikepi kätte võtnud ning uisudki jalga pannud,” ütles isa Raul. “Hetkel käib ta ka Aimur Sääritsa juures maadlustrennis. Las proovib kõik asjad järgi, midagi me kindlasti sundima ei hakka. Eks me näeme, millised anded lastes avalduma hakkavad, peaasi, et nad oleks ise oma eluga rahul ning neil hästi läheks.”
Raul Kivi elukäik
*Sündinud 1983. aasta 13. veebruaril Jõgeval
*Jõgeva SK Tähe meeskonnas tulnud kuuekordseks Eesti meistriks saalihokis (1999, 2000, 2001, 2004, 2013, 2014)
*Saalihoki MM-võistlustel Eesti koondise koosseisus 8. koht (2008, 2016)
* Saalihoki Euroopa klubide karikaturniiril (Eurofloorball Cup) Jõgeva SK Tähe/Olivia koosseisus 2. (2013) ja 3. koht (2014)
*Jääpalli MM-võistlustel Eesti koondise koosseisus 8. koht (2003)
*SK Pedja koosseisus Eesti meister minijääpallis (2002)
*Tartu Kalev Välk koosseisus Eesti meistrivõistluste hõbe jäähokis (2013)
*Esindanud Jõgeva SK Noorus-96 meeskonda jalgpalli Eesti meistrivõistluste teise liiga mängudes (2015)
*Elukaaslane Katre, pojad Raul (4) ja Roger (1).
MATI ALEV
