|
|
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ( |
Tööstuspargi projektijuhi ja Werol Tehaste juhatuse liikme Aivar Koka sõnul ehitatakse välja Jõgeva kaubajaamast Painkülla ulatuv
“Mais kuulutame välja hanked ja raudtee ehitamisega tahame alustada juba sügisel. Raudteel hakkab opereerima Eesti Raudtee, kes kaubavoost väga huvitatud on, kusjuures rajatav raudteeharu toob kaasa väga suure kaubavoo mahu. Tuleval nädalal on planeeritud kokkusaamine Eesti Raudtee esindajatega edaspidise koostöö kooskõlastamiseks,” rääkis Kokk.
Kulude kokkuhoid
Ta märkis, et Werol Tehased hakkab raudteeharu kasutama rapsiõli ja õlikoogi väljavedamiseks. “Kindlasti hakatakse mööda raudteed ka rapsiseemet Werolisse tooma nii Muuga sadamast kui ka Lätist, Leedust ja Valgevenest. Enamik eestimaisest rapsist jõuab endiselt kohale autodega. Samas tasuks näiteks ka kalkuleerida, kas Tamsalust oleks mõttekam seemet tuua autode või raudteevagunitega.
Werol Tehaste tehasedirektori Enn Pajupuu sõnul kaasneb raudtee ehitamisega väga suur kokkuhoid nii tooraine hankimises kui logistikakuludes. “Vastav summa on ikka tõeliselt suur. Ilma raudteeta oleks mitmekordselt kallim ka uue õlitehase käivitamine,” kinnitas ta.
Painküla tööstusala esimesse etappi on veel planeeritud mitmeid töid. Ehitatakse paralleelselt raudtee haruteedeni ulatuv juurdesõidutee koos raudteekaaluni viiva teelõiguga, rekonstrueeritakse Werol Tehaste territooriumi lõpuni viiv 365-meetrine tee, parandatakse asfaltbetoonkatet, valmistatakse ette krundid, mis varustatakse veevärgi ja kanalisatsiooniga. Samuti projekteeritakse ja paigaldatakse sadevete äravool, valgustus, maakaabel, raudtee optiline sidekaabel.
Eesti Energia Jaotusvõrk tagab aga kehtiva ampritasu alusel vajaliku elektrivõimsuse konkreetse krundi piirini pärast liitumislepingu sõlmimist.
“Kõikide ettevõtmiste tulemusena arendatakse välja
“Pärast seda, kui avalikkusele sai teatavaks uudis, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus rahastab tööstuspargi esimese etapi arendustöid, on taas ühendust võtnud mitmed firmad, kellel on huvi edendada majandustegevust selles tööstuslinnakus. Lähiajal seisavad ees mitmed teemakohased kohtumised ja läbirääkimised,” lisas ta.
Ettevalmistustega alustati 2004. aastal
Aivar Koka sõnul algasid esimesed ettevalmistused Painküla tööstuspargi väljaarendamiseks 2004. aastal.
“Olin tookord Jõgeva vallavolikogu esimees. Kui sain maavanemaks, kujunes projektist üks minu arenguvisioone, mis nüüdseks ka rahastamise leidnud. Niikaugele jõudsime suurte pingutuste ja tõhusa meeskonnatöö tulemusena. Põhiliseks vaevanägijaks on peaarendaja Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus, mida juhib Jõgeva vallavolikogu liige Vahur Kukk. Märkimisväärset abi on olnud ka projektikirjutamisfirmast Innapolis ja Werol Tehastest.
Painküla tööstuspargist saab asendamatu energiaallikas ja uus kvaliteet Jõgevamaa majanduslikule ja sotsiaalsele edukäigule,” lausus Aivar Kokk.
i
JAAN LUKAS
