Justiitsministeerium avas jalgrattavarguste ennetamise teemalehe ning jagab soovijatele voldikuid.
Aastas teatatakse politseile enam kui tuhandest jalgrattavargusest, nende tegelik arv on aga kordades suurem. Ohvriuuringud näitavad, et jalgratas on selline asi, mille vargusest enamik inimesi politseile ei teata, ning on alust arvata, et pigem jäetakse teavitamata odavamate ning väiksema väärtusega rataste vargustest. Samas saab iga inimene ise päris palju ära teha, et ennast varguse vastu kaitsta. Ratas tuleks lukustada ka juhul, kui selle juurest lahkutakse vaid mõneks minutiks. Samuti, kui seda hoitakse lukustatud trepikojas, garaažis või keldris. Parim meetod on jalgratas lukustada kahe eri tüüpi lukuga läbi mõlema ratta ja raami.
Poest jalgrattaluku ostmisel tasub nõu küsida müüjalt ja arvestada, et hinna poolest kallim lukk võib olla tõepoolest ka vargakindlam. Eelistada võiks lukke, mille lõhkumiskindlust on kontrollitud. Soovitame endale üles kirjutada ka rattaraami numbri, mis asub enamasti pedaalide lähedal raami all.
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse vanema Toomas Jervsoni sõnul varastatakse suurem osa jalgratastest trepikodadest ja keldritest. Rattavarguse ohvriks langedes tuleb sellest aga kindlasti politseid teavitada. Politseile tuleks teatada rattaraami number, fotod rattast ja võimaluse korral ostutšekk. Aeg-ajalt tasub külastada ka politsei veebikodu, kus asub leitud rataste register koos fotodega. Kui nii toimida, siis suureneb tõenäosus, et varastatud ratas taas õige omanikuni jõuab.
Kaaskodanikke saame varguste eest kaitsta sellega, et ostame jalgratta kauplusest. Kasutatud ratta ostmisel tuleks kõigepealt veenduda, et see pole varastatud. Küsige müüjalt ka rattapassi koos ostudokumentidega.
Kokku valmistati jagamiseks politseis, rattapoodides ja spordiüritustel 20 000 temaatilist voldikut. Kriminaalpoliitika veebis on avatud ka teemaleht<http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/teemalehed/jalgrattavargused/>, kus saab samuti tutvuda soovitustega, kuidas end rattavarguse eest kaitsta.
RAINER ROHTLA, justiitsministeeriumi projektijuht
