Kas olete Avinurmes käinud? Kui jah, siis kindlasti olete märganud, et alevikku läbiva maantee ääres asub nii Avinurme kool, kultuurikeskus kui ka postkontor.
Kuigi Avinurme on väike ning kõik eluks vajalik asub piisavalt lähestikku, oleks turvalise kergliiklustee olemasolul jalgsi või jalgrattaga liikumine kiire ja mugav, kuid mis peamine ― ohutu viis maanteel liiklemise asemel.
Just selle kergliiklustee rajamine on üks kuueteistkümnest projektist, mis selle aasta alguses meie ministeeriumi poolt välja kuulutatud toetusskeemist rahastamiseks valiti ning plaani kohaselt palistab juba mõne aja pärast maanteed turvaline kergliiklustee.
Avinurme näide on siiski vaid üks kuueteistkümnest projektist, mille elluviimist meil õnnestub tänavu toetada. Toetusskeemi eelarve oli esialgu vanas rahas 42 miljonit krooni, kuid huvi selle toetuse vastu oli erakordselt suur. Kokku esitati 118 taotlust ning seetõttu suurendasime ka toetuse summat 59 miljoni krooni ehk 3,8 miljoni euroni. Kõiki taotlustes esitatud soove kokku liites oleks pidanud raha eelarves olema seitse korda rohkem.
Tee tagab turvalisuse
Samas on mul ääretult hea meel nii suure taotluste arvu üle ning ka siinses lehes toimuv diskussioon näitab, et teema on oluline ja läheb inimestele korda. Ka 2008. aastal EASi poolt tellitud uuringust, kus mõõdeti elanikkonna rahulolu avalike teenuste ja nende kättesaadavusega, selgus, et just rattateed on need, mille puudumise üle inimesed kõige rohkem muret tundsid. Üle kolmandiku vastajatest leidis toona, et nemad tunnevad rattatee järgi oma kodukohas vajadust.
See on ka mõistetav, sest maapiirkondades kannavad kergliiklusteed väga mitut kogukonnale olulist rolli. Ärgem nimetagem neid pelgalt rattateedeks – kuigi mugava ja ohutu rattasõidu tagamine ühest punktist teise, kodunt poodi või naaberkülla sõbra juurde on kindlasti nende teede üks olulisi funktsioone.
Aga on ka teine positiivne roll, mida sageli ei teadvustatagi. Väga tihti on kergliiklusteedel oluline roll turvalise elukeskkonna tagamisel. Selliste teede ehitamine annab väga paljudele vanematele võimaluse oma lapsed kooli saata, ilma et nad peaksid muretsema, kui sõidutee ääres ruttavast lapsest veokid vaid meetri kauguselt mööda kihutavad. See annab võimalustele paljudele inimestele liikuda talvehommikul tööle, ilma et peaks turnima sõidutee äärsetes lumevallides. Ja just turvaline elukeskkond on see, mida inimesed oma kodukohas väärtustavad, mis nende jaoks on oluline.
Lisaks on kergliiklusteedel muidugi ka oluline roll liikumisharrastuse soodustamisel ning maantee kõrval lookleval asfaldiribal hoogsalt kõndivaid, rulluisutavaid või jalgrattaga sõitjaid on kõik meist näinud. Kuna toetuste maht, mida oli võimalik kergliiklusteede rajamiseks eraldada, oli piiratud, siis otsustasimegi keskenduda suuremate kitsaskohtade lahendamisele ehk ohtlikumatele ja iga päev kõige enam kasutuses olevatele teelõikudele.
Raha parimatele
Kuna raha on alati vähem kui võimalusi, tuli välja selgitada paremad ja vajalikumad projektid. Selleks reastas taotlused eelnevalt kehtestatud reeglite alusel pingeritta komisjon, kuhu kuulusid lisaks meie ministeeriumi ametnikele ka kolleegid maanteeametist ja EASist. Sel moel sõeluti välja paremad projektid ja raha jagus 16-le. Toetuse eesmärk ei olnud raha jagamine võrdselt kõigi maakondade vahel, vaid ikkagi kõige vajalikumate teelõikude ehitamise toetamine.
Taotlusvooru välja kuulutades nägime, et toetust võiksid saada lühikesed, kuid hädavajalikud teelõigud, et tagada lastele ohutu koolitee, ühendada mõni elamupiirkond keskusega või luua seni puudunud ühendus olemasolevate kergliiklusteede vahel. Sportimisvõimaluste loomine ei olnud selle toetusskeemi peamine eesmärk, kuid kindlasti mahuvad valmivatele teedele kõrvuti nii harrastussportlased kui kooli või koju tõttavad koolijütsid oma vanematega.
Regionaalministri kaudu toetatakse igal aastal ligi 2000 projekti erinevates piirkondades ning möödunud aastal jagati regionaaltoetusteks 100 miljonit eurot ehk 1,5 mld krooni. Lisaks kõnealusele meetmele, oleme suuremates linnapiirkondades suunanud kergliiklusteede ehituseks üle 200 mln krooni eurotoetusi.
Toetus on võimalus
Kõigi toetusmeetmete puhul on paraku ka neid, kellele raha ei jätku ning nende omavalitsusjuhtide pettumus, kelle projekt jäi joone alla, on mõistetav. Iga inimene teab ilmselt omast kogemusest, et ükskõik kui suur on tema sissetulek, ei ole sellest kunagi küllalt – alati võiks kasvõi natukene rohkem teenida. Ja kui õnnestubki teenida just see natuke rohkem, mis enne puudu oli, selgub, et pagan — natuke oleks ikka veel juurde vaja.
Samamoodi on ka mitmesuguste toetustega – soovijate hinnangul ei ole neid kunagi piisavalt. Ainult kui eraelus asub inimene enamasti nuputama, kuidas järgmine kuu rohkem teenida, siis toetuste puhul juhtub sageli, et asutakse süüdistama toetuste jagamiseks kehtestatud reegleid. Samas tuleb selle olukorraga leppida – piiratud ressursside puhul on toetused võimalused, mitte mingi ettemääratud hüve, millele kõigil soovijatel automaatselt õigus on.
Tänavu jagus toetust 16 paremale projektile, kuid peaaegu kaks korda sama palju häid projekte jäid veel rahata ning ootavad reservnimekirjas. Nende hulgas on ka üks projekt Jõgevamaalt. See, millises ulatuses on võimalik seda nimekirja rahastada järgmisel aastal, selgub riigieelarve läbirääkimiste käigus. Aga ma loodan, et valitsuskoalitsioon leiab piisavalt vahendeid, et kõik head ja vajalikud projektid oleks võimalik ellu viia.
i
SIIM KIISLER, regionaalminister
