Möödunud reedel, rahvusvahelisel teatripäeval jagati Rakvere Teatris eesti teatri aastaauhindu mulluse loomingu eest. Žürii eripreemia pälvis seekord Ain Saviauk, kes suutis Põltsamaa teatri Ellunäod lavastuses „Rasputin” tulemuslikult ühte sulatada elukutselised ja harrastusnäitlejad.

Ain Saviaugu enda kirjutatud tekstil põhineva „Rasputiniga” anti möödunud aasta augustis Pilistvere vanas rehehoones seitse menukat etendust, milles kutselistest näitlejatest tegid kaasa Indrek Saar (mängis nimiosa), Ülle Lichtfeldt, Tambet Tuisk ja Vilma Luik ning harrastajatest peale Põltsamaa trupi liikmete mujaltki tulnuid. Ehkki töö oli mahukas ja tõesti hästi õnnestunud, oli preemia saamine Ain Saviaugule siiski suur üllatus.

„Arvasin, et nominentide hulka arvaminegi on juba piisavalt suur au,” arvas Saviauk.

Ent tuli siiski ka preemia. Ning väga asjakohase žüriipoolse põhjendusega. Proffide ja amatööride vahele piiri tõmbamine oli selle lavastuse puhul tõesti kohatu, sest kõik olid täie eest väljas.

Kutseliste ja harrastusnäitlejate ühtseks trupiks sulatamist proovis Ain Saviauk juba Jõgeva Linna Teatri lavastuses „Kassirabal”, mida mängiti 2006. ja 2007. aasta suvel Kassinurme maägedes. Ka siis õnnestus tal see suurepäraselt.

„Ilmselt olen saatuse poolt õnnistatud: mul on mõlemal korral kokku sattunud väga hea trupp, mille liikmete vahel — olgu nad siis profid või harrastajad — on tekkinud vapustav sünergia,” ütles Ain Saviauk. „Kõik on olnud valmis kõike tegema ning keegi pole mänginud primadonnat või superstaari. Amatööridel on olnud hea võimalus jälgida, kuidas profid töötavad ning profid on saanud aimu sellest, mis tunne on teatrit muu ameti kõrvalt teha.”

Tänavu uuesti

Ain Saviaugu sõnul leidis trupp mulluste proovide ja etenduste käigus ühise hingamise ning nii mõnigi on juba küsinud, kas “Rasputinit” ei võiks tänavu suvelgi mängida. Huvi selle lavastuse taasnäitamise vastu on tundud ka publik.

“Kui suudame tänavu suveks end ühte filmiprojekti ära lubanud Tambet Tuisule asendaja leida ja taastuseelarve kokku saada, siis mängime “Rasputinit” tänavu veel,” kinnitas Ain Saviauk.

Väga suuri summasid tema sõnul vaja ei lähegi, sest osa lavast on Pilistvere kirikule kuuluvas rehehoones veel üleval — see osa, mis pole seal vahepeal toimunud üritusi seganud. Küll aga on raha vaja näitlejate sõidukulude katmiseks ja reklaamiks. Omamoodi reklaamiks tükile on nüüd muidugi ka lavastajale antud auhind.

“Auhinna saamise nimel ma “Rasputinit” muidugi ette ei võtnud,” ütles Ain Saviauk. “Suurimaks tasuks on ikka, kui see, mida teed, teistele korda läheb. Aga indu edasi teha annab auhind küll. Olen tänulik kõigile näitlejatele ja teistele abilistele, kes tüki sünnile kaasa aitasid.”

Sel suvel Ain Saviauk uut lavastust teha ei plaani, sest leivatöö kõrvalt ei kipu selleks aega jääma: ta on praegu teatri NO99 korraldusjuht, aga kavatseb peatselt samas teatris turundustöö peale üle minna. Põltsamaaga on endisel linnapeal Saviaugul pistmist veel niipalju, et ta on linnavalitsusele abiks lossihooviga seotud projektide kirjutamisel. Jätkuvad ka suhted Põltsamaa teatriga Ellunäod.

Muutus mõtlemises

Sõnalavastuse eripreemiale kandideerisid peale Ain Saviaugu veel lavastaja Jevgeni Ibragimov ja kunstnik Pavel Hubicka lavastuse “Mängurid” eest Nuku- ja Noorsooteatris, lavastaja Uku Uusberg ja näitetrupp lavastuse eest “Vahepeatus” ning Von Krahli Teatri projekt “Kas on elu pärast kapitalismi?”. Meeskõrvalosa preemia kuue nominendi hulgas oli aga ka Jõgeva Linna Teatri suvelavastuses “Klaver” Alisdair Stewartit kehastanud Sulev Teppart. Preemiat ta küll ei saanud, ent nii Saviaugu kui ka Tepparti märkamine näitab, et aastaauhindade žürii on hakanud eesti teatrimaastikku senisest ühtlasemalt nägema ning aktsepteerima “päris” teatrina ka harrastustruppide lipu all lavale toodavat.

Lõpetuseks niipalju, et enim auhindu noppinud Theatrumi lavastuse “Maarja kuulutamine” (Lembit Peterson sai selle väljatoomise eest parima lavastaja auhinna, Maria ja Laura Peterson nauditava lavapartnerluse eest selles parima naisnäitleja auhinna ning Marius Peterson auhinna lavastuse muusikalise kujundamise eest) väljatoomise juures oli valguskunstnikuna tegev Jõgevamaalt pärit noor mees, Jõgeva Gümnaasiumi vilistlane ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna tudeng Martin Makarevitš. Naljaga pooleks võib öelda, et tühja need Petersonid preemiaid oleksid saanud, kui tema neid nii heas valguses näidanud poleks …iii

RIINA MÄGI