Kui ühe kohaliku omavalitsuse volikogu istungil otsustatakse enampakkumise korras ootamatult müüki panna tervelt seitse kinnistut, siis ühest küljest pole selles midagi ebatavalist.
Seisva kinnisvara müümine on mõistlik. Parem vallale mittevajalikud korteriomandid ning kinnistud maha müüa ja saadud raha paigutada sinna, kus raha puudu on, kui hoida üht või teist kinnistut valla omanduses, ilma et sellest tuleks eelarvesse mingit tulu.
Pealegi, kinnistuid on varemgi müüdud ning sel moel valla rahakotti kopikas saadud.
Nii võib arusaadavalt suhtuda ka sellesse, et muude kinnistute hulgas otsustati möödunud neljapäeval toimunud Põltsamaa vallavolikogu istungil panna enampakkumise korras müüki Vaibla puhkekodu-suvila. Antud objekt ei asu üleüldse Põltsamaa vallas ega Jõgeva maakonnas, vaid on hoopiski Viljandimaal.
Samas võib igaüks siit järeldada, et ju on vallal näpud põhjas ja kõikjalt, kust võimalik raha saada, seda saada ka üritatakse. Ajad on keerulised ja iga omavalitsus püüab kuidagi keerulise majandusolukorraga toime tulla.
Teisalt on Vaibla puhkekeskuse sarnasel kinnisomandil paljuski ka emotsionaalne väärtus. Sellel, kuidas see väärtuslik Võrtsjärve ääres asuv krunt koos puhkemaja ja saunaga üldse Põltsamaa valla omandusse sattus ning aastaid vallale kuulus, on oma eellugu ja ajalugu. Paljude jaoks seostuvad Vaibla puhkebaasiga mälestused – seal on korraldatud laagreid jne. Asukoha poolest on tegu kauni järveäärse maalapiga. Lõpuks tekib küsimus, miks just nüüd müüki panna?
25.08.2023
blog comments powered by Disqus