Raatvere Küla Seltsingu eestvedaja ja pillimeeste peo üks korraldajaid Eha Veskimets ütles, et idee korraldada taoline üritus sai ta endiselt Elva õpetajalt, Raatverest pärit Elle Pintsonilt. Pidude algatajate idee oli teha kokkusaamine, kus mängivad külapillimehed, on laulu ja tantsu.
Raatvere Küla Seltsing on väike, kuid koondab aktiivseid inimesi. Lisaks Eha Veskimetsale ja Elle Pintsonile, on pidude organiseerimisele õla alla pannud ja nõu ning jõuga toetanud veel Aime Vaino, tema kujundas ka seltsingu lipu. Aktiivselt aitas kaasa ka Liia Mägi Omedust. Projekte on aidanud kirjutada Anna Haava nimelise Pala Kooli direktor Malle Weinrauch, peo maskotiks sai Elle Pintsoni akordion.
Kõikidest pillimeeste pidudest on olemas videofilmid, kokku on neil osalenud 126 pillimeest üle Eesti.
Esimene pillimeeste pidu peeti Ranna rahvamajas 2005. aasta 5. augustil. Mängis 16 pillimeest, kuulajaid oli saalis üle saja, nii et toolidest kippus puudu tulema. Kümne aasta jooksul on jäädavalt lahkunud kolm pillimeeste pidudel kaasa löönud meest – Raimund Kokk, Edgar Vadi ja Kalju Otsa. Nemad kolmekesi olid ka esimesel peol kohal. Esimesel peol mängis esimesena Villi Konsa, kuid tema kümnendale peole ei jõudnud. Seda pidu alustas samuti esimesel peol mänginud Pala mees Ilmar Lamp. Esimesel pillimeeste peol mängis ka Heino Õunap. Esimese peo meeneteks olid puust kettad, millele Eha Veskimets põletas ise sümbolid peale. Talle endale ei jäänud paraku ühtegi esimese peo meenet. Esimese pillimeeste peo lõpus tantsiti hoogsalt seltskonnatantse. Peol oli kohal ka ansambel Laisad Poisid, kes andsid sellele erilise hoo. Eha Veskimets küsitles peol publikut ning sai teada, et kõige rohkem oli külalisi vanuses 16-59 aastat, 36 peolist aga olid üle 70. Teisel pillimeeste peol 2006. aasta 28. juulil mängis üle 20 pillimehe, nende hulgas Raimo Oja, Uno Kiviaid. Kohal oli pillimehi Viljandist ja Lääne-Virumaalt. Soome muusikute osavõtt andis üritusele rahvusvahelist hõngu. Peo sissejuhatuseks musitseeris akordionil Lümati mees Villi Konsa. Kannelt mängis Uno Arula Saarelt. Eha Veskimets meenutas, et teisel peol pakuti kõikidele Uno Kiviaia tehtud koduveini. Eha Uusen on üheksal pillimeeste peol kohal viibinud, kuuel pilli mänginud ja kõigil üheksal koos õdede Helgi Silla ja Meeli Utsariga laulnud. Õed, kelle neiupõlvenimeks Elken, tutvustasid ka oma äsja valminud heliplaati “Kummardus kodulävel”. Teisel pillimeeste peol esines Rannale kolinud soomlannast ettevõtja Marja Korpimäki poeg Eero Korpimäki, kes mängis koos Lassi Räisaneni ja Edgar Kaljuga. See oli vahva suupillitrio, kes pälvis publikult sooja vastuvõtu. Teisel peol mängis akordioni ka Sadalast pärit kooliõpilane Kertu Tutt. Eriline elevus vallandus puupüsti täis saalis aga siis, kui mängis ja laulis Jõgevamaa riigiametnike ja ettevõtjate ansambel Laisad Poisid. Enne esitamist tutvustas laule ja nende saamislugusid tolleaegne Jõgeva maavanem Aivar Kokk. “Tunne oli väga ülev,” kinnitas ansambli liige, ettevõtja Aavo Puusepp. Eha Veskimets kinkis igale esinejale omavalmistatud suveniirpadja, mida ta nimetas stressi maandamise patjadeks.
Kolmandal pillimeeste peol 2007. aasta 28. juulil olid meeneteks võtmehoidjad. Esinesid Kääpa Ööbikud ehk Kratid Kalevipoja Kojast Kratikülast, muusikariistadeks olid neil tromboon, metsasarv ja balalaika. “Mis puutub krati muusikalisse kuulmisse, siis on see hea, sest kratt saab kohe aru, kui muusika mängib,” tutvustas kollektiivi selle kunstiline juht Taavi Pirk. “See oli tõeliselt naljakas ansambel,” meenutas Eha Veskimets. Turismiettevõtja Marja Korpimäki kutsus kokkutulekule oma külalistemajja majutatud Soome ajakirjanikud ja kirjanikud, kes samuti muusikalise elamuse pakkusid. Esinesid ka Ülle Lätte, Enn Maasing, esimest korda Johannes Haav. Samuti esines Omedu puhkpilliansambel, kes end naljatades Avinurme puhkpilliorkestri soojendusbändiks nimetas. Peol osalenud Peeter Põllu Lääne-Virumaalt Roelast ütles, et kui avaneb võimalus kokku tulla ja mängida, ei lase pillimehed ennast kaks korda kutsuda ja jõudu mängimiseks jätkub öötundideni. Teist aastat sisustas pidu meeleoluka lauluga trio, mille liikmeteks kolm õde neiupõlvenimega Elken: Helgi Sild ja Meeli Utsar Tartust ning Eha Uusen Nõvalt. Helgi Silla tütar, muusikaõpetaja ja dirigent Ave-Maria Sild toetas lauljaid. Kooviibimise lõpetuseks lõi laulu ja pilliloo lahti üllatusesineja MTÜ Kaldapiäskesed ansambel Omad Poisid, mille liikmed Rutt Pirk, Marve Juursalu, Ljubov Raimla, Merle Müür, Ülle Veider, Inna Lamp, Urve Vadi, Virma Unt ning Julia Tross olid end eri vanuses meesteks kostümeerinud. Nad alustasid lühikontserti Seelikuküttide kuulsaks lauldud looga Robertist. “Vastavalt pillimeeste peo stiilile, esitasime seekord rahvalikku muusikat, aga kui vaja, saame hakkama kasvõi rokiga,” kinnitas ansambli mänedžer Rutt Pirk.
Neljandal pillimeeste peol 2008. aasta 25. juulil olid meeneteks oranžid rinnamärgid. Siis mängis esimest korda Maret Rätsep Alatskivilt, kes on kokku kaasa löönud viiel peol. Samuti osales Kevin Müürsep, kes on kuuel peol mänginud saksofoni ja trombooni. Esines ka viieaastane Siim Raimla, kes on ühtlasi ka pillimeeste pidude noorim osaleja. Selle peol laulis kitarri saatel Koidu Bergmann Rakverest, temal olid väga südamlikud laulud. Samuti laulsid Pala õpetaja Merle Müür ja Merike Jaanisk. Kaasa lõid ka Jaan ja Mihkel Reino, kes on sellel peol osalenud viis korda. </font> Erilised emotsioonid ja ovatsioonid tekkisid aga siis, kui laulma ja mängima hakkas ansambel Õmad Poesid, mille liikmeteks ennast lustakateks ja hakkajateks meesteks maskeerinud kunagise Kodavere kihelkonna naised. “Esimest korda esinesime Raatvere pillimeeste peol möödunud aastal. Nüüd teatakse ja tuntakse meid juba sedavõrd, et saame kutseid esinemiseks igal nädalavahetusel,” ütles ansambli kunstiline juht ja mänedzer Rutt Pirk. Peo lõpetas šõutants.
Viiendal pillimeeste peol 2009. aasta 24. juulil mängis ligi 30 pillimeest. Peol valis publik ka populaarseima valsi, milleks sai “Tormab me aeg”, esitajaks akordionist Marve Juursalu Assikvere külast. “Valisin põlise valsiviisi, mis mulle endale väga meeldib ja mida on mänginud ka minu kodukandi vanema põlvkonna pillimehed,” rääkis Juursalu Vooremaale. Nagu mitmetel varasematelgi pillimeeste pidudel, olid ka seekord kohal akordionimängijad Johannes Haav ja Mihkel Reino Jõgevalt, Jaan Reino Mullaverest ja Maret Rätsep Alatskivi vallast Kokora külast. Samuti oli mängimas ja laulmas Nõva külast võrsunud õdede Elkenite ansambel. Noorim osaleja, Tartu muusikakooli õpilane Kevin Müürsepp esitas oma muusikapalad saksofonil. Kevin veetis oma suve vanavanemate juures Sassukvere külas ning pillimeeste peol osales teist korda. Mitmed muusikainimesed olid peol esimest korda. “Mind kutsus kaasa oma kodukandi kultuurielu üks eestvedajaid Maret Rätsep, kellega koos ka esineda otsustasime,” ütles Alatskivi Kunstide Kooli laulu- ja solfedžoõpetaja Jane Lööndre, kes mängis viiulit. “Ka mina olen sellel pillimeeste peol esimest korda. Möödunud aastal oli plaanis tulla, kuid siis langes üritus kokku rahvusvahelise suupillifestivaliga, kus samuti kaasa lõin. Peole Ranna rahvamajja tulin nii lõõtspillide kui ka suupillidega,” rääkis põltsamaalane Eduard Einmann, kes pidas enne esinemist ka lühiloengu suupilli ja lõõtspilli ajaloost. Esimest korda oli peole tulnud ka ansambel “Elulust” Rakverest. “Meie firmapalaks ongi “Elulust”,” ütlesid Heino Preinvalz ja Heino Udu. <p> Peo meeneteks olid seekord tassid.
Kuuendal pillimeste peol 2010. aasta 23. juulil mängis 26 pillimeest ja -naist. Pidu oli eriline ka põhjusel, et hommikupoolikul kogunesid muusikud Eha Veskimetsa kodutallu, kus tutvusid perenaise rajatud muuseumiga, demonstreerisid üksteisele oma oskusi ning vahetasid mõtteid. Õhtusel kontserdil Ranna rahvamajas esines esimesena akordioni- ja suupillimängija Eduard Einmann, kes pühendas Peruu Andidest pärit maailmakuulsa pala “Kondori lend” kevadel jäädavalt lahkunud heliloojale ja pillimehele Heldur Jõgiojale. Esines Eduard Einmanni õpilane, Järvakandist pärit lõõtsamees Vallo Rajasaare, Nõva külast pärit Eha Uusen. Kaasa lõi Johannes Haav Jõgevalt, Aleks Kanistik Alatskivilt, Maret Rätsep Kokorast ja paljud teised. Liikmete arvult suurim kollektiiv oli aga Elva muusikakooli õpetajate ansambel. Meeneks olid 2010. aastal lutsukivid, need korjas Peipsi äärest Elle Pintson. Palamusel olid Lutsu päevad ja kui seal võistlus läbi, proovis Eha Veskimets ka oma, Peipsi äärest korjatud lutsukivi. “Seal läks lutsukivi kohe sutsuga üle jõe! Mehed otsisid üles ja lubasid alles hoida, et Peipsi äärest pärit. Piki jõge oleks parem olnud visata, oleks saanud pikema hoovõtu ja kindlasti oleks ka kaugemale saanud,” kinnitas Eha.
Seitsmendal pillimeeste peol 2011. aasta 23. juulil oli esimest korda kohal Kihnu Virve koos lapselastega. Tegelikult polnud see ikka päris Virve, vaid naisansambel Õmad Poesid jäljendas humoorikalt Kihnu Virvet ja tema pereansamblit. Virvet kehastas ansambli eestvedaja Rutt Pirk. Hästi tegid, sest rahvas jäi algul uskuma, et ongi päris Virve! Staažikatest osalejatest musitseerisid akordionidel ja lõõtsadel Maret Rätsep Alatskivi vallast Kokorast, 84-aastane Uno Kaja, Peeter Põllu Lääne-Virumaalt Roelast, Johannes Haav Jõgevalt ja mitmed teised.
Soovijatel oli võimalik saada peolt ka vihik uute lauludega. Esimest korda mängis peol Virve Peterson Jõgevalt. “Tulin esialgu lihtsalt vaatama ja tutvuma, mängimiseks polnud kohe valmiski. Mulle hakkas meeldima ja nii otsustasin ka ise akordioniga lavale astuda. Muusikat ma õppinud pole, mängin peamiselt kuulmise järgi,” ütles naine.
Kaheksas pillimeeste pidu peeti 2012. aasta 21. juulil Pala kultuurimajas, sest Ranna rahvamajas oli remont. Eha Veskimets oleks peo ära jätnud, kuid Elle Pintson tegi talle selgeks, et ei tohi. “No siis ei saanud ma kõike sinnapaika jätta,” rääkis Veskimets. “Hea, kui on niisuguseid toetajaid, siis on kõik tunduvalt kergem,” lisas ta. Üllatajaks oli Kohtla- Nõmme ansambel “Laiad lehed”, kes tantsisid ja tegid nalja, pillimehi nende hulgas seekord polnud. Esimesena kõlasid saksofonipalad Tartu Kivilinna Gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilase Kevin Müürsepa esituses. “Esinen sellel peol viies või kuues kord. Püüan iga kord midagi uut mängida. Tänavu olid selleks meloodiad samba-, marsi- ja valsirütmis,” ütles noormees, kelle vanavanemate kodupaik on Sassukveres. Noorematest pillimeestest olid mängimas ka Palalt võrsunud Üllar Tross nii lõõtspilli kui ka akordioniga ning Kalev Pallon Lääne -Virumaalt Viitnalt. Vinni vallas Roelas elav harrastusakordionist Peeter Põllu oli taas kohal. “Ühesuguste hobidega inimestel on siin hea kokku saada ning avalikkuse ees esinemise võimalust nautida. Ikka natuke pabistan ka, sest soovin anda endast parima,” rääkis Põllu.
Üheksas pillimeeste pidu toimus 2013. aasta 13. juulil jälle armsas, koduses ja uuenduskuuri läbi teinud Ranna rahvamajas, uusi pillimehi polnud. Osalejaid oli üheksa. Väga südamliku luuletuse luges kokkutulnutele Linda Olmaru.
Kümnes pillimeeste pidu peeti Ranna rahvamajas tänavu 6. juunil. Publikut oli saalis saja ringis. Kokku esines 38 pillimeest ja lauljat. Kümnenda peo meeneks oli rinnamärk, mille kujundas Pala kooli arvutiõpetaja Enn Parv. Peo külaliseks oli ansambel Tremolo. Selle ansambli liige Ly Laur on samuti Ranna kandiga seotud, tema vanaema on paraku siit juba ära kolinud.
i HELVE LAASIK
